Olen viimastel nädalatel juhtunud nii Tartus, Tallinnas kui Brüsselis kokku mitme ametikandjaga, kelle üks või peamine ülesanne on esindada Eestit välismaal. Pole üllatav, et kõigi nendega on juba mõni sekund pärast teretamist – justkui iseenesest – kujunenud peamiseks jututeemaks EKRE lärmaka parempopulistliku retoorika mõju Eesti kuvandile ning sellest lähtuv hirm, et mingil hetkel võivad meie liitlased hakata meis kahtlema, võib-olla isegi meist ära pöörama.
Tellijale
Rannar Raba: räägime nii, nagu on (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.