Priit Humal: kui raha viib mõistuse ... ja elud

Priit Humal Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Rail Balticu rajamise üks kaalukaid argumente on säästetud elud. Tegelikkus on kahjuks vastupidine. Valedel alustel rajatud raudtee säästab elusid samavõrd nagu linna asemel külavahele püstitatud valgusfoorid või tühjalt seisev Koidula kaubajaam. Raha nimel ummisjalu kiirustamise asemel on vaja näha laiemat pilti.

Aprillis europarlamendi viimasel istunginädalal toimus Euroopa ühendamise rahastu uue eelnõu esimene lugemine. Võrreldes kehtiva määrusega soovitakse rahastatavate projektide lisast eemaldada Tallinna-Tartu raudtee kiiruse suurendamine ja ohutuse parandamine. Meie saadikutest hääletasid eelnõu vastu Gräzin ja Tarand. Poliitika tähendab valikuid ja raha on alati piiratud hulgal. Rail Balticu rahastamise tõttu jäävad sellest meetmest rahastamata teised võimalikud piiriülesed projektid: Via Baltica ja Tartu kaudu kulgev raudtee. Sellisel poliitikal on hind.

Täiesti õige, et Rail Balticul võib hukkuda vähem inimesi kui kõrval kulgeval maanteel, kuid selline lähenemine on pealiskaudne. Peame küsima, mitu miljonit eurot kulub ühe inimelu säästmiseks maantee turvalisemaks muutmisel, uue raudtee ehitamisel või olemasoleva renoveerimisel. Siin ei piisa peale vaatamisest, vaja on teha arvutused, mida ei tohiks võtta formaalsusena. Lohakusest või meelega valesti tehtud arvutuste vigadel on inimelude hind.

Tühjalt seisva Koidula üledimensioneeritud piirijaama ehitusraha eest oleks võinud varustada kõik raudtee ülesõidukohad tõkkepuudega ning mitmed kahele tasandile viia. Milliste analüüside alusel Koidula rajamine otsustati ning peeti olulisemaks ja pakilisemaks kui olemasoleva raudtee ohutust? Nüüd on otsustamisel asulatest kilomeetrite kaugusele Rail Balticule uute kohalike peatuste ehitamine. Näiteks üks selline kohalik peatus maksab umbes sama palju kui kümne raudtee ristumise viimine kahele tasandile.

Tühjalt seisva Koidula üledimensioneeritud piirijaama ehitusraha eest oleks võinud varustada kõik raudtee ülesõidukohad tõkkepuudega ning mitmeid kahele tasandile viia.

Paljud arvutused (näiteks Rail Balticu ülalpidamiskulude prognoos), mille alusel eelistatakse uut raudteed olemasolevale, on salastatud. Avaldatutes leiduvad tõsised arvutusvead, mida oleme põhjalikult avanud ning ükski ekspert pole argumenteeritult ümber lükanud. Vigaste arvutuste alusel eelistatakse Tallinna ja Pärnu vahel uut asulatest mööda kulgevat raudteed.

Praeguse raudtee ristumistel võivad hukkuda inimesed seni, kui see üldse suletakse. Võib mõelda ka nii, et asulatest eemale jäävate peatuste tõttu hakkab osa seniseid rongireisijaid sõitma auto või bussiga ja see suurendab õnnetusriski.

Olemasoleva raudtee ajakohastamisel säästetakse inimelusid, sest ristumised muudetakse ohutumaks ja rongide kiirus kasvab. Viimane on üldise liiklusohutuse seisukohalt samuti väga oluline, kuna lühema sõiduaja tõttu eelistaks rohkem reisijaid maanteele mitte sattuda.

Tartu raudtee kiiruse ja ohutuse suurendamisel oleks praeguste teadmiste kohaselt iga kulutatud miljoni kohta säästetud elusid rohkem kui Rail Balticu rajamisel. Kunagi Rail Balticu projekti alguses kehtinud eeldused on ära langenud, sest projekt muutub üha kallimaks. Kuigi suurprojekte teha on alati uhkem ja ka peibutis võimaliku 85 protsendise toetusrahastusena on väga ahvatlev, on siiski paljudes riikides suurtest raudteeprojektidest kallinemisel loobutud ja otsustatud eelistada olemasolevate raudteede säästlikku parandamist.

Euroopa ühendamise rahastust võetakse Tartu raudtee ohutuse ja kiiruse suurendamine välja meie poliitikute salajasel initsiatiivil. Rahastuse piiramise kaudu on soov sundida eelistama uut ja loodust lõhkuvat Rail Balticut, millele tuleb olemasolev raudtee ja inimesed ohvriks tuua.

Võime ainult unistada ülerahvastatuse vältimiseks lisarongide ostmisest ja kiiruse suurendamisest 160 km/h tasemele. Meil ei ole ega saa olema raha 1960. aastatest pärinevate, eluea ammu ületanud ja ohtlike raudtee juhtimissüsteemide välja vahetamiseks ning ülesõitude ohutumaks muutmiseks. Väga kahju, kuid piisavate investeeringuteta jäävadki ohtlikud raudteed ohvreid nõudma.