Tartu kesklinna häbiplekk: üks magab norinal jõe ääres, teine kirub politseid, endal poolik veinipudel põues

Võidu silla lähistel Emajõe ääres magas keset päeva mees pingil norinal, kõrval kaasa, kes rääkis enda ette ja hõikas vahel jões triivivatele partidele «Yes!». Teisel pingil kummutas sinise jopega vunts «meeste limonaadi» nimega Alexander. Samas puhkas halli soniga triksis-traksis pisut veinilõhnane mees, kel poolik pudel valget veini põues targu peidus.

Muidu jutukad mehed end tutvustama ei kippunud. Hall Soni kurjustas, et politseinikud sõitsid just mööda, aga ei teinud midagi. «No mis siin viga juua – ilus koht, pingid ja pood kohe siinsamas. Tulge veel õhtul siia, siis kogunevad turu juurde alaealised, kes suitsetavad ja joovad, aga politsei ei tee midagi,» ütles ta.

Mitte mina, need teised

Hall Soni pole ainus, kellele Võidu silla ja avaturu vahel käiv elu närvidele käib. Joomine, lärm, prügi jõkke loopimine ja kaklemine on seal elu igapäevane osa ning alast on kujunenud ülikoolilinna üks suurimaid häbiplekke, kirjutasid seal tegutsevate ettevõtete esindajad hiljuti Tartu abilinnapea Raimond Tammele.

Oi ei, meie küll siin tihti ei käi, kümme minutit tagasi tulime. Margus väsis ära, ta magab öösel vähe.

Mida hullu siis jõe ääres juhtub? «Ma ei käi siin tihti, aga mõned joovad siin iga päev,» teatas läinud neljapäeva keskpäeval sündmuskohal tšillinud Sinine Jope. «Üks mees tuleb iga päev Savernast, tasuta bussiga ta ei saa siia, teine maakond ju. Ja need seal teisel pingil olid ka eile siin.»

Foto: Margus Ansu

«Need teised» olid kõrvalpingil norinal maganud mees mustas ja tema kõrval istunud naine mustas, Leona nimi ja aastaid 54. Mehel aastaid «mis ta nüüd oligi, viiekümne ringi». «Oi ei, meie küll siin tihti ei käi, kümme minutit tagasi tulime. Margus väsis ära, ta magab öösel vähe,» selgitas Leona. «Ma valvan, et ta kainestusmajja ei satuks.» Sedagi on juhtunud, viimati «ei mäleta, millal».

Selgus, et rahulikult voolava jõe ääres põõnas norinal doktor Margus, kes koos kaasaga 2016. aasta varakevadest talveni oma vabal tahtel Lubja tänava sotsiaalmaja õues telgis elas, sest nagu ta toona ise ütles: «Milleks mulle nende täiu ning muid mutukaid-putukaid vaja on?» Doktoriks hakkasid Margust kutsuma sotsiaalmaja elanikud, kellele mees vajaduse korral esmaabi osutas. Seda vajadust oli päris palju, nii oli doktor Margusel telgis lausa esmaabikarp.

«Enne elasime Lubja tänava maja keldris. Telgiajad on möödas, aitab küll, nüüd on mul üürikorter Tähe tänaval,» rääkis Leona. 

Ta kordas, et nad pole hommikust õhtuni jõe ääres istujad, mis sest, et nad tööl ei käi ja on «antud momendil vabad inimesed». Kuigi jah, moment on kestnud pikka aega. «Margus käis eelmisel suvel linnas taarat korjamas, oli palju üritusi, oli väga tore suvi,» meenutas Leona. «Mingi summa ikka kätte jookseb, tuleme toime, me ei istu ju hommikust õhtuni laua taga ega söö muudkui. Käime lihtsalt linnas ringi, meile meeldib vaadata, kuidas linn areneb. Vaatame uusi ehitisi, naudime loodust, turul käime ja istume siin, vaatame inimesi.»

Avalike napsitajate lemmikpaik asub Tartu südalinnas Võidu silla, turu ja bussijaama vahetus naabruses. Foto: Artur Kuus

Lubja tänava sotsiaalmaja rahvast olevat Võidu silla ja avaturu vahelisel alal nüüd väheks jäänud. «Vahel Marguse sõbrad on siin, aga see pole mingi bande – üks ja teine tuleb vahel,» lisas Leona. «Oi, vaat noori on siin küll palju. Aga me ei lasegi nendega konflikti tulla, kuigi nende hulgas oli üks idioot. Üldiselt olen inimene, kes ei suhtle. Margus ka ei suhtle.» 

Nii jutt lõppeski. «Meeste limonaad» oli vahepeal Sinises Jopes äratanud looduse kutse, kuid fotograafi silmates lükkas mees põie tühjendamist madalas männikus edasi. Hall Soni nautis ikka kaunist kevadpäeva jõe ääres ja kummutas poolikut valge veini pudelit.

Igapäevased joomingud

Kui see rebadel pükstega männikus rabistamine kõrvale jätta, siis suurt muud häirivat jõe ääres ju läinud neljapäeva keskpäeval nagu polnudki. Miks hotelli Dorpat tegevjuht Pille Uiga, Tasku keskuse juhatuse liige Andrias Kuld, Seto Line Reiside juht Toomas Sein ning turvafirma Viking Security Tartu turvajuht Võidu silla ja avaturu vahelise ala pärast abilinnapea Raimond Tamme poole pöördusid?

«Sealne olukord häirib linna külalisi ja ka tuhandeid tartlasi, kes sealt iga päev mööda käivad,» vastas Pille Uiga. «Joomine on seal igapäevane nähtus, vahel saabuvad esimesed janused juba kell üheksa-kümme hommikul. Paljud on samad, kuid on ka uusi nägusid. Põhiliselt kogunevad seal kaks noortekampa ja täiskasvanud alkoholilembesed inimesed. Probleemid on nii noorte kui vanematega.»

Joomine, vali muusika, kaklused, jalakäijate segamine, põõsaste all magamine, prügitamine ning lõhkumine ongi ettevõtete esindajate etteheited jõe ääres pudelit kummutajatele. «Märtsis magas alkohoolik hotelli akende all, aprilli lõpus lõhuti hotelli sein ja mai alguses hotelli klaasfassaad,» tõi Pille Uiga näiteid ilusa koha väärkohtlejate tegudest. «Eelmistel aastatel on proovitud Pegasusele sisse murda, aga oleme jaole saanud, sest laev on valve all.»

«Meie laevadel on seal kõlarid ära lõhutud, nüüd me enam laevu seal ei hoia,» lisas Toomas Sein. «Nad häirivad kõiki, küll kaklevad, küll magavad seal. See on kole koht, kui laevaga mööda sõidad.»

Kui puhkeb kaklus või lärm läheb väga valjuks, kutsuvad hotelli töötajad politsei, seda juhtub paar korda kuus, kuigi intsidente on tublisti rohkem. Palju ebameeldivusi lahendavad Tasku turvatöötajad.

Foto: Margus Ansu

Andrias Kuld elu hammasrataste jälgedega inimeste ja noorte poole vihaselt näppu ei viibuta. «Noored reageerivad sekkumisele adekvaatselt, nad tõmbavad tagasi, kui nende käitumisele tähelepanu pööratakse,» ütles ta. «Probleem on seal täisjõus meestes, kes piiri ei pea.»

Mõistagi on kõigil õigus jõe ääres olla, aga väga käidavas kohas on see delikaatne teema. «Kui kaks vanahärrat istuvad seal pudeli õllega ja filosofeerivad, ei pane ilmselt keegi seda pahaks,» sõnas Andrias Kuld. «Kuid suurem lärmakas kamp, kus ühest õllest on saanud ei tea mitmes, peletab küll korralikke inimesi eemale. On maitse asi, kas ikka tahame, et Tartul oleks selline visiitkaart.»

Mõtted liiguvad

Läinud nädalal arutasid jõeäärsete ettevõtete esindajad asja raekojas. 

Abilinnapea Raimond Tamm Foto: MARGUS ANSU

«Ma ise pole sealkandis igapäevane käija, kuid fakt on see, et vähem või rohkem alkoholi tarvitavad inimesed seal kogunevad ning nende hulgas on neid, kes kedagi ei sega, kuid ka neid, kes segavad,» tõdes Tartu abilinnapea Raimond Tamm. «Sellepärast on seal kavas midagi ette võtta, näiteks töötame läbi järelevalve tugevdamise.»

Ennetava tegevusena kaalutakse noortele Võidu silla ja avaturu vahele jõe äärde üles seada sportimisvahendid. Üle vaadatakse haljastus, et kaotada sealt kõrvalised kohad.

Ka pinkide toomine ülespoole, käidavamasse kohta on mõtetest läbi käinud. Kuid nii kaob ka korralikel inimestel ära tore veeäärne koht. «Pingid on keeruline küsimus,» kostis Raimond Tamm. «Ühelt poolt inimesed neid väga soovivad, aga tihti hõivavad need viinaninad – jälle pole inimesed rahul.»

Nende teemadega asub linnavalitsus tegelema, kuid probleemi lahendamise ajakava pole veel kokku lepitud, ka ei ole linna tänavuses eelarves nendeks töödeks raha. «Loodame väga, et linnavalitsus tegeleb selle probleemiga,» ütles Pille Uiga. «On kahju, et väliskülalistele avaneb meie linnast just selline vaade.»

KOMMENTAAR

Siim Linnard, Lõuna prefektuuri Tartu piirkonnavanem

Foto: PPA

Võidu silla ja avaturu vaheliselt alalt väljakutseid ikka tuleb: keegi on magama jäänud, keegi joob, noored kaklevad. Oleme käinud noori kontrollimas, on tehtud menetlusi alkoholi tarbimise ja suitsetamise pärast. Seal on bussijaam kõrval, on mõistetav, et noored seal kogunevad. Kui nad teisi ei häiri, pole murekoht. Kui häirivad, sõidab patrull kohale.

Suur murekoht see ala politseile otseselt pole. Tegu on avaliku ruumiga, mis on mõeldud kõigile ja kus kehtivad teatud reeglid. Politsei ei luba avalikus kohas alkoholi tarbida, sellist asja nähes anname kindlasti märku, et tuleb lõpetada. Jõe ääres peame eriti tähelepanelikud olema, sest ühest õllest võib saada kaks või rohkem ning on oht, et keegi võib vette kukkuda. Mina ei tea, et seal oleks selline asi juhtunud, kuid oli väljakutse ühe liiga purjus inimese pärast, kelle puhul oli oht, et ta kukub jõkke.

Kindlasti ei luba politsei avalikus kohas loomulikke vajadusi rahuldada, seda ei tohi teha, lisaks on tualett seal ju lähedal. Politsei ei taha näha ka seda, et inimesed soojal ajal linnas lageda taeva magavad või peatäit välja magavad. Sellisel juhul võivad kõik sekkuda, sest tegu võib olla ka tervisehädaga, inimene võib vajada kiirabi. Kui magajal on aga pudel kõrval, tuleb helistada nubril 112.

Läinud nädalal arutasime, mida saaks Võidu silla ja avaturu vahel teha, et pilti paremaks muuta. Näiteks kui pingid ülespoole viia, siis pole napsitajad enam nii varjus. Jõusaali väliatraktsioonid tooksid sinna rohkem inimesi ja see teeks vägijookide tarbijate elu ebamugavamaks. Mõistagi on kasu lisaturvapatrullidest.

Politsei lubab, et patrullid käivad seal tihedamini ning suuname alkoholi tarvitavad inimesed sealt ära. Meie eesmärk pole kedagi karistada, vaid teha inimestele selgeks, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha avalikus ruumis.

Foto: Margus Ansu