Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2019/05/20/12185476t1ha756.jpg)
Linnavõimude arutelu Supilinna tasulise parkimise ala laiendamise üle päädis hoopis otsusega piirata kriitilisemates kohtades, nagu näiteks Oa tänaval, autode parkimist ja kujundada käepäraste vahenditega jalakäijate ala, mis esialgu ei mahu veel kõnnitee määratluse alla. Parkimist keelavad märgid on tänava kesklinnapoolses osas juba üleval.
Tartu abilinnapea Raimond Tamm selgitas, et tänavaruum tahetakse mõistlikult jagada nii, et selgelt on aru saada jalakäijate ala, kus autod ei pargi ega sõida.
«Supilinnas, mitte üksi Oa tänaval, on sage probleem, et auto pargitakse vastu aeda ja jalakäijal pole kuhugi mujale minna kui sõiduteele,» ütles Tamm. «Parkimiskoormuse vähendamise vajadus oli üks põhjus, miks tasulise parkimise teema üles kerkis.»
Siiski leidis linnavalitsus pärast linnaosa elanike küsitlemist, et tasulise parkimise ala Supilinna ei laiendata.
Supilinna selts kirjeldas seltsi juhi Kristiina Praakli saadetud märtsikuises kirjas probleemi nii: «Nagu Tartu avalikkusele väga hästi teada, on Supilinna tänavaruumi olukord 2019. aastal paraku see, et kõnniteed on välja ehitatud vaid kolmel tänaval: Tähtvere, Herne ja Emajõe. Kõikidel teistel linnaosa tänavatel jagavad kõnniteede puudumise korral ühist ja korraldamata tänavaruumi seal sõitvate ja parkivate autodega koolidesse minevad lapsed, vanurid, käru või vankriga liiklejad ning ratastooli kasutajad, mis on ebaturvaline kõigile. On äärmiselt kahetsusväärne, et Oa ja Marja tänava rekonstrueerimine, nagu ka Marja tänava kergliiklussilla ehitamine, ei ole senini Tartu linna eelarvesse mahtunud.»
Lahendus juuni lõpuks
Nüüd töötab linnamajanduse osakond Tamme sõnul tehnilise lahenduse kallal, mis võimaldab käepäraste vahenditega Oa tänaval kõndijate olukorda parandada. Oa tänava põhjalik rekonstrueerimine on eelarvestrateegias kirjas aastal 2021. «Küsimus on selles, kuidas need kaks aastat mõistlikult toimetada,» sõnas Tamm.
Lahendusega on aga kiire, sest juuli alguses kehtima hakkav liinivõrguskeem näeb ette bussi nr 13 sõitmist Oa tänava kaudu.
Tartu teedeteenistuse juhataja Urmas Mets ütles, et korralik projekt on valminud Oa tänava kohta kuni Marja tänava otsani, mis on seni Oa tänava kõige aktiivsem osa, aga teada on, et tagapool läheb elamuehitus edasi.
Tänavatel jagavad kõnniteede puudumise korral ühist ja korraldamata tänavaruumi seal sõitvate ja parkivate autodega koolidesse minevad lapsed, vanurid, käru või vankriga liiklejad ning ratastooli kasutajad, mis on ebaturvaline kõigile.
«Et tagada jalakäijatele turvalisem liiklemine, otsime lihtsamat sorti lahendusi, mida saaks realiseerida projektita ja mis tooks positiivse efekti. Kuni Kartulini on asi juba töös: seal oli ehitusprahti ja omavoliliselt paigaldatud kive,» selgitas Mets. «Hädavajalikus mahus koorime mätast ära ja vajaduse korral täidame kandva materjaliga, tõenäoliselt paneme sinna purustatud kruusa. Vaatame, kas on vaja veel ka mõni restkaev lisada või teha juurde immutusala. Ühesõnaga, need on jooksvad lahendused.»
Mets ütles, et liikluskorraldusteenistusega oli kõneks ka füüsiliste tõkete, näiteks postide või betoonist pätsikeste paigaldamine.
Koostöö linnaosaseltsiga
«Seda ei peetud vajalikuks, igal võimalikul meetmel on oma kõrvalmõju,» kirjeldas Mets kokkuvõtteks. «Kui pätsid panna, on häiritud talihooldus. Postidel on oma häda. Kui seal tänaval jalutada, siis jalakäijate hulk on selline, et ajutine lahendus peaks olema piisav. Päris ideaalne see pole, sest Oa tänaval on eripära, et kuiva ilmaga ja vihmaperioodil on tänaval kaks täiesti eri nägu, mis teeb lahenduste otsimise keerukamaks.»
Mets ütles, et teetööde kavandamine Supilinnas käib tihedas kontaktis Supilinna seltsiga, sest ametnikud ei pruugi igast ootusest teadlikud olla.
Ka Marja tänava jalakäijate olukorra parandamine on olnud kõneks, kuid küsimusele, millal kõik linnaosa tänavad kõnnitee võiksid saada, jäi linnavalitsus vastuse võlgu.
«Rekonstrueerimistööde vajadus on suur, linn ja kergliiklus areneb kiiresti,» nentis Mets.