Üks sünnipäevapidu määras Tartu neiu elusaatuse

Eili Arula
, reporter
Copy
Aastaga on Metsapiiga talu jõudnud remondiga lõpusirgele. Taamal seisva talli fasaaditööd on lõppjärgus ning katuses vajab parandamist veel üks auk. Talu perenaine Juula Reinumägi ja tema truu ratsu Czaruk ootavad juba suviseid lastelaagreid ning avatud talude päeva.
Aastaga on Metsapiiga talu jõudnud remondiga lõpusirgele. Taamal seisva talli fasaaditööd on lõppjärgus ning katuses vajab parandamist veel üks auk. Talu perenaine Juula Reinumägi ja tema truu ratsu Czaruk ootavad juba suviseid lastelaagreid ning avatud talude päeva. Foto: Margus Ansu

Jõgeva lähistel Vilina külas, maalilise vaatega Laiuse voore nõlval asub Metsapiiga talu, mille keskmes on 17-kohaline hobusetall ning ümberringi koplites kappavad tosin hobust ja viis miniponi.

Talu perenaine, pikkade blondide juuste ja nakatava naeruga Juula Reinumägi (26) võttis selle koha pidada üle-eelmisel aastal. Tartus sündinud ja kasvanud Reinumägi on oma elu hobustele pühendanud juba 12-aastasest saadik.

Tema ema Merike Mägi meenutas, et esimest korda puutus tütar kõige vahetumalt hobustega kokku oma 12. sünnipäeval, mille nad pidasid Ihaste ratsabaasis. «Eks me varem olime ka laatadel hobuseid vaatamas ja katsumas käinud, aga see üks sünnipäev muutis kõik,» meenutas Reinumäe ema. Seejärel oli tüdruku hing hobustele müüdud ja ta asus tegelema ratsaspordiga.

«Mina toona arvasin, et vahet pole, millise spordiga laps tegeleb, peaasi, et tegeleb. Ma ei osanud eladeski arvata, et ratsutamisest ja hobustega tegelemisest saab Juulale kutsumus kogu eluks,» meenutas Reinumäe ema.

Mõni aasta tagasi, mil Reinumäel tekkis soov oma isiklik hobusetall osta, ei mõelnud ta Tartu lähivaldadest kaugemale. «Otsisin talli, mis jääks Tartust umbes 15 kilomeetri raadiusesse, kuid paraku ei õnnestunud sealt midagi leida ning hakkasin järk-järgult otsingute ala suurendama,» meenutas ta.

Tol korral ei mõelnud ta üldse Jõgeva maakonna peale, sest see tundus Reinumäele väga ääremaana. Siis aga sai ta infot, et Metsapiiga talu omanik plaanib oma tegevuse lõpetada ja koha maha müüa. «Kui ma siin korra vaatamas ära käisin, oli otsus tehtud,» meenutas Reinumägi. Tema ja talu eelmine omanik lõid käed 2017. aastal ning 2018. aasta 1. mail hakkas Reinumägi seal toimetama.

Hobust on väga lihtne valede kasvatusmeetoditega ära rikkuda, aga kui nad juba minu juurde jõuavad, saab neist enamasti ikkagi asja, sõnas Juula Reinumägi.

Tallis ja selle ümber käib juba aasta aega vilgas ehitus, mis õige pea hakkab lõpusirgele jõudma. Korda on tehtud hoov, hobusekoplid, talli juures asuvad eluruumid, sauna- ja puhkemaja. Praegu on käsil tööd talli abiruumide renoveerimisel ning talli fassaadi kallal. Enne uut talve tahab Reinumägi sisse seada maaküttesüsteemi, talli taha soovib ta rajada sisemaneeži. «Lootsime siin küll veidi kiiremini valmis saada, aga ehitusega tuleb alati ootamatusi ette,» märkis talu perenaine.

Hobuste psühholoog

Talu põhitegevus on ratsahobuste kasvatamine ja aretus. Reinumägi nimetab seda tegevust isegi hobuste tootmiseks.

Mismoodi saab üht ratsahobust toota? Reinumägi selgitas, et korralike võistlushobuste tootmine tähendab seda, et juba paarituse eel tuleb jälgida, millist mära ja täkku omavahel paaritada. Seejärel tuleb hobust korralikult treenida, kasvatada ja õpetada. Ka tuleb tal halva kasvatuse nahka läinud hobuseid ümber õpetada, mis võtab aega ja pühendumist.

Näiteks jõuavad Reinumäe juurde tihti väga heade eelduste ja hea tervisega ratsahobused, kel on aga psüühilisi probleeme, mis takistavad neil korralikult võistlemast. «Hobust on väga lihtne valede kasvatusmeetoditega ära rikkuda, aga kui nad juba minu juurde jõuavad, saab neist enamasti ikkagi asja,» lisas ta.

Reinumägi meenutas juhtumit, kui tema Soomes elav koostööpartner soetas Iirimaalt soodsa hinnaga väga ilusa ja korraliku ratsahobuse. Miskipärast aga ei allunud hobune ratsaniku korraldustele ja võistlemisest ei tulnud midagi välja. Seejärel saadeti hobune Soomest Eestisse Reinumäe juurde Metsapiiga tallu. «Vaatasin looma üle ja kõik märgid näitasid, et midagi on hobuse tervisega lahti. Kutsusin veterinaari kohale, vaatasime looma koos üle, aga ei leidnud midagi,» selgitas Metsapiiga talu perenaine, kes on ka ise Eesti maaülikoolis loomakasvatust õppinud.

See on tohutu töö, mille Juula on siin ära teinud ja millega ta iga päev tegelema peab, oma elu jaoks aega polegi, sõnas tema vanaema Helle Heinsaar.

Siiski ei andnud ilus, aga tõrges hobune Reinumäele rahu ning ta palus kohale tulla hobuste hambatehnikul ja võtta kaasa röntgeniaparaadi. Röntgenipilt näitas, et hobusel oli jäänud igeme sisse hambakild, mida silmaga polnud võimalik näha ning tal tuli haige hammas koos igemesse lõikunud killuga välja tõmmata. Nüüd galopib tumepruuni ja läikiva karvaga ratsu Metsapiiga talu koplis ringi ning mõne aja pärast saab Reinumäe ülesputitatud loom taas Soome omaniku juurde naasta.

Suured plaanid

Säärasel moel ostabki Reinumägi oma talli hobuseid ja turgutab nad võistluskorda. Tavaliselt lähevad Reinumäe kasvatatud hobused müügiks Soome ning nende hind jääb enamasti 5000 – 10 000 euro vahemikku. Kaubaks on läinud ka mõned kallimad hobused. «Eks me millalgi ikka müüme selle kahe miljoni eurose hobuse ka,» sõnas Reinumäe ema Merike naerdes.

Pereliikmete abiga

Peale hobuste kasvatamise, treenimise ja vahendamise pakub Metsapiiga talu hobuste transpordi ja hoiu teenust ning korraldab ratsalaagreid. Juba praegu on Metsapiiga talu koostööpartner Vudila mängumaa.

Sel aastal saab Metsapiiga talu üheks suursündmuseks kindlasti avatud talude päev, mis kestab sel aastal esimest korda kaks päeva. Suvel tahab Reinumägi korraldada ratsa­laagreid koolilastele ning järgmisel aastal soovib teha eraldi laagreid vähekindlustatud perede lastele.

Talli juhib Reinumägi küll peaasjalikult üksinda, kuid talle on suureks toeks ja abiks tema pereliikmed eesotsas ema ja vanavanematega. Ka eelmisel reedel olid tema vanaema ja vanaisa Helle ja Arno Heinsaar ning ema Merike tulnud Metsapiiga tallu appi toimetama.

Vanaema kiidab lapselapse ettevõtlikkust taevani. «See on tohutu töö, mille Juula on siin ära teinud ja millega ta iga päev tegelema peab, oma elu jaoks aega polegi,» sõnas vanaema Helle, kes pidas plaani hakata kohe pärast vestlust ajakirjanikuga Metsapiiga talus aknaid pesema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles