Peale hinna ja kvaliteedi mängivad eriti jõulukuul lihatoodete eelistustes rolli ka kultuurilised ja piirkondlikud erinevused: saarlastele maitseb tanguvorst, siinsed venelased pole kuigi verivorstimaiad ning linlased eelistavad valmispraadi.
Jõulumaitsed erinevad piirkonniti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on küll väike, kuid piisavalt suur, et tarbijate erinevad maitse-eelistused välja tuleksid,» nentis ASi Nõo Lihatööstus müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük.
Ta tõi näiteks, et eestlaste traditsiooniline jõuluroog verivorst pole siinsete venelaste seas kuigi armastatud. Seetõttu ei müü kõik poeketid verivorsti ühtviisi hästi. «Oma tegevuses paljuski Ida-Virumaale suunatud Maximas pole verivorstide järele sellist nõudlust nagu teistes poodides,» märkis Kruustük.
Neljandiku võrra
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid nentis, et detsembrikuu esimese 11 päevaga müüs Maxima Tartus 25 protsenti rohkem verivorsti kui Ida-Virumaa samaväärsetes poodides.
«Selline vahe üllatas mind, aga mu Eesti venelastest kolleege mitte: nad ütlesid, et ega nad tõesti verivorsti parema meelega söö,» rääkis Erilaid.
Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Toomas Kruustüki sõnul pole verivorsti söömise komme kõigile nii omane kui eestlastele. «Sel aastal hakkasime verivorsti näiteks Lätti eksportima, aga lätlasedki pole teab mis suured verivorstiarmastajad,» lisas ta.
ASi Lihameister omanikfirma ASi Pere müügi- ja turundusdirektori Rene Kiisi sõnul on nende lihatööstus märganud, et peale verivorsti erineb piirkonniti märgatavalt ka tanguvorsti müük. Saarlased ja läänemaalased ostavad Kiisi selgitusel rohkem tanguvorsti kui teiste piirkondade elanikud.
Erinevusi lihatoodete eelistustes paistab Kiisi sõnul välja veel suuremate linnade ja väikekohtade vahel.
«Linnades eelistatakse poolfabrikaate, viilutatud sinki, maitsestatud ahjupraadi. Väiksemates kohtades seevastu tehakse lahtisi tooteid ja ka liha rohkem ise, mitte ei taheta juba maitsestatud praadi,» selgitas Kiis.
Hoog sees
Detsember on juuni ja juuli kõrval lihatööstustele tavapäraselt aasta kiiremaid aegu, ASi Lihameister lihatoodete müük kasvab Rene Kiisi sõnul 30–40 protsenti.
Nõo Lihatööstuse turundus- ja müügidirektori Simmo Kruustüki sõnul kasvab nende lihatööstuses detsembris kõigi lihatoodete müük 10–15 protsenti, lisaks valmistatakse jõulutooteid.
Verivorsti toodab Nõo Lihatööstus praegu 2,5–3 tonni päevas. «Nendega on nii, et ühel hetkel tekib järsku suur nõudlus. Praegu on aeg, kui vorstimeistrid ei puhka isegi pühapäeval,» ütles Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük.
Verivorstid
Eesti traditsiooniline jõuluroog verivorst on tegelikult hinnatud mujalgi. Oma variant verivorstist on sakslastel, prantslastel, hispaanlastel, inglastel, aga ka näiteks hiinlastel, korealastel ja vietnamlastel.