:format(webp)/nginx/o/2019/05/19/12182739t1h4d16.jpg)
Laupäeva keskpäevaks täitus Tartu ülikooli peahoone esine tänav meeste ja naistega, kes tulid avama alma mater’i kõigi aegade kõige suuremat vilistlaste kokkutulekut. Peahoone sammaste vahel tervitas neid rektor Toomas Asser. Linnapea Urmas Klaas andis selleks päevaks võimu vilistlaste kätte ja kätles selle nimel ülikooli lõpetanute esindaja Tiit Pruuliga. Nii algas rõõmsate kohtumiste päev, mis lõppes alles pühapäeva esimestel tundidel peoga spordihoones.
Rektor avaldas heameelt, et on vähemalt üks asi, mis mitme põlvkonna vilistlasi ühendab – alma mater. Rektori sõnul on sammaste vahelt välja astunud vilistlastest saanud Tartu ülikooli saadikud Eestis ja Eesti eestkõnelejad laias maailmas.
«Teie tegemised ja saavutused on eeskujuks meie praegustele ja kindlasti ka tulevastele üliõpilastele,» ütles ta. «Mul on heameel öelda, et rahvusülikooli üle saja tuhande vilistlase hulgast on teie esindus siin killuke, aga väga tähtis osa. Olen üsna kindel, et teil tekib täna ohtralt võimalusi vanu sõprussidemeid uuendada ja teisalt sõlmida uusi hiljem lõpetanutega.»
Palju kallistusi
Rektori avasõnad said päeva edenedes teoks. Tihtipeale oli Tartu eri paigus näha ajahamba jälgedega teklites keskealisi ja ka eakamaid mehi ja naisi taaskohtumise puhul kallistamas. Päeva tegi veelgi rõõmsamaks ilus ilm.
Majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal majandusteadlasena lõpetanud ja kuulsaks maalikunstnikuks kujunenud Ilmar Kruusamäe märkis just seda, et vilistlaste kohtumistes annab väga tugeva osa kevadmeeleolu.
Peahooneesise avamise kõrval oli teine osalejate poolest suurem kohtumispaik Raekoja platsile püstitatud lavaesine. Õhtu hakul oli seal lähedal näha ka Tiit Pruulit, kes sai 1990. aastal ülikoolist kaasa ajakirjanikudiplomi. Kuidas on vilistlased linnapea käest päevaks saadud võimu tarvitanud?
«Väärikalt,» ütles Pruuli. «Usun, et võim on heades kätes.»
Päeva väga tähtsaks osaks nimetas Tiit Pruuli inimeste võimalust üle aastate ja aastakümnete üksteisega kokku saada.
Ta tõstis päevakavast eriti esile mõttetalgud Toomel. «Algul oli rahvast hõredalt, aga mida hetk edasi, seda rohkem tuli inimesi juurde, nad sekkusid vestlustesse, esitasid küsimusi,» lisas ta.
Päeva väga tähtsaks osaks nimetas Tiit Pruuli inimeste võimalust üle aastate ja aastakümnete üksteisega kokku saada, juua koos klaas veini või õlut ja meenutada vanu aegu. Talle endale oli kõige vahvam äratundmine, et paljud tema vanad õppejõud on rivis. «Neid oli tõesti väga hea näha,» lisas ta.
Osa üritustereas
Tartu ülikooli vilistlaste kokkutulek, kuhu esialgsetel andmetel kogunes tublisti üle kahe tuhande inimese, oli üks osa üritustereas, mis märgib tänavu tähistatavat emakeelse rahvusülikooli sajandat aastapäeva.
Sama rea järgmine tähelepanuväärsem ja rahvarohkem üritus on kavas 2. septembril, kui ülikool peab õppeaasta suure avaliku, lavastusliku kontserdiga täiendatud avaaktuse esimest korda Kassitoomel.