Galerii: Tartu ülikooli vilistlaste päev algas vilistlastele võimu andmisega

Tartu ülikooli peahoone esine tänav oli täidetud rõõmsate vilistlastega, kes tulid avama alma mater'i kõigi aegade kõige suuremat vilistlaste kokkutulekut. Peahoone sammaste vahel tervitas neid rektor Toomas Asser. Linnapea Urmas Klaas andis selleks päevaks võimu vilistlaste kätte ja selle nimel kätles ülikooli lõpetanute esindaja Tiit Pruuliga. Enne seda aga ütles linnapea, et jätab võimu pisut ka endale, sest temagi on lõpetanud sama kõrgkooli.

Rektor Toomas Asser avaldas heameelt selle üle, et on vähemalt üks asi, mis hoomamatult palju kogunenud mitme põlvkonna vilistlasi ühendab – alma mater. Rektori sõnul on sammaste vahelt välja astunud vilistlastest saanud Tartu ülikooli saadikud Eestis ja Eesti eestkõnelejad laias maailmas.

«Teie tegemised ja saavutused on eeskujuks meie praegustele ja kindlasti ka tulevastele üliõpilastele,» ütles ta. «Mul on hea meel öelda, et rahvusülikooli üle saja tuhande vilistlase hulgast on teie esindus siin killuke, aga väga tähtis osa.»

Kokkutulekul osalejaid ootab ees päev täis kohtumisi ülikoolikaaslaste ja õppejõududega. «Ma olen üsna kindel, et teil tekib täna ohtralt võimalusi vanu sõprussidemeid uuendada ja teisalt saada uusi sidemeid hiljem lõpetanutega,» ütles rektor Toomas Asser.

Tiit Pruuli kõne

Ettevõtja Tiit Pruuli kõneles vilistlaste nimel ülikooli muutumistest ajas ja aja märkidest ning tõi esile asjad, mis teevad ühest õppeasutusest universitase. Nende hulgas on akadeemiline vabadus ja akadeemilise debati pidamine.

«Aga akadeemiline debatt ei ole õllesaalis jauramine või esimeses stuudios demagoogitsemine, vaid toetub teadmistele ja argumentidele ning on samas väga demokraatlik: esimese kursuse tudeng võib vastu vaielda professorile, noor teadlane võib vastu vaielda akadeemikule,» ütles ta.

Tartu ülikoolist kui rahvusülikoolist kõneldes märkis Pruuli, et see on targa rahvusluse ülikool.

«See tähendab seda, et Tartu ülikooli teadlased hoiavad ilusat emakeelt ja leiavad häid kompromisse, kuidas hoida emakeelt rahvusvahelises teadusvoos osaledes,» ütles Pruuli. «Tark rahvuslus on seegi, et Tartu ülikooli ajaloolased uurivad oma ainest ilma viha ja eelarvamusteta. Tark rahvuslus on ka see, et Tartu ülikooli kliinikumi töötajad hoolitsevad kõigi Eesti inimeste füüsilise ja vaimse tervise eest vaatamata kellaajale ja patsientide hulgale, sest oma inimeste eest hoolitsemine on tark rahvuslus.»

Üks tähtsaid ja püsivaid asju universitase puhul on Pruuli sõnul veel see, et teadlased, targad inimesed ja üldse tõsised inimesed ei mugandu. «Nad ei lõpeta iialgi miks- ja kuidas-küsimuste küsimist, ka siis, kui vastused ei pruugi olla mugavad, kui helkivad ööpilved, tumeaine või mõni erakond ei taha nendele küsimustele vastata.»

Ühtlasi vastas Pruuli küsimusele, miks on täna vilistlased Tartus. «Aga sellepärast, et me tunneme uhkust oma ülikooli üle,» ütles ta. «Kui meil oleks tunne, et «mäe all vajub maa põhja ülikool», leiaksime endale sellel nädalavahetusel palju muud tegemist ja me ei oleks siin. Meie siinolek on ühtlasi tänuavaldus tänasele ülikooliperele.»

See tänuavaldus on Pruuli sõnul selle eest, et see ei ole lihtsalt üks nunnu ja puhas paik, kus käia mõne aasta tagant nostalgiareisil, vaid see on paik, kus vaadatakse tulevikku, see on arenev ja rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool.

Pärast avamist

Kui Tartu ülikooli vilistlaste päev oli avatud, läksid paljud oma õpingutekaaslastega varem kokku lepitud kohtadesse, et meenutada möödunud aegu ja vestelda tänastel teemadel.

Päeva korraldajad on koostanud programmi, milles on üle viiekümne sündmuse. Näiteks kolmetunnised mõttetalgud, mis algasid kell 13 Toomel kolmel laval. Ühislaulmine ja vilistlaste kokkutuleku rekordi püstitamise katse algab kell 18 Raekoja platsil. Vilistlaste rongkäik suundub kell 20 ülikooli spordihoonesse, et pidada seal vähemalt viietunnine pidu.