Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/15/12168059t1he784.jpg)
Maaülikooli metsateadlasel ja emeriitprofessoril, maaülikooli teenetemedali pälvinud Eino Laasil (77) kulus ligi 13 aastat, et kirjutada raamat, mille peategelased on puud ja põõsad. Nüüd kaante vahele saanud mahukas teoses «Dendroloogia ja pargindus» on väga täpselt esitatud lehtpuude ja -põõsaste kasvukohad ning fenoloogilised andmed, mis kajastavad looduse aastaajalisi nähtusi.
Kuigi raamat ilmus alles hiljuti, võiks metsateadlase arvates seal juba korrektiive teha. «Tänavu on aprill väga maruline, aga kuna fenoloogilistes õitsemisaegades olin arvestanud varasemate äärmustega, siis midagi valesti ei ole,» rääkis Laas. Raamatus seisab ka, et harilik toomingas ja Sahhalini kirsipuu võivad õitseda aprilli kolmandal dekaadil nagu tänavugi. «Mõned täpsustused teeksin, aga päris täpsed ei ole need iialgi, sest ei tea, milliseks kujuneb järgmine kevad.»