Jannseni «juurikas» on sügaval Eestimaa mullas

Skulptorite Bruno Kadaku ja Mare Mikofi loodud Johann Voldemar Jannseni mõtlik kuju Tartus Kaarsilla juures. Foto: Kristjan Teedema

Ei ole just palju inimesi, kelle kohta saab öelda, et nendeta oleks ajalugu läinud hoopis teistmoodi. Johann Voldemar Jannsen, kelle 200. sünniaastapäeva täna tähistame, on üks nendest.

Terase saksakeelse noorukina seadis Jannsen kõrged sihid: tõsta maarahvas eesti rahvaks, äratada eesti keel ja meel ning seista kirjaviiside heitluses uue kirjaviisi poolt, anda eestlastele pidevalt ilmuv omakeelne ajaleht. Jannseni tegevust Eesti kultuuriloos ei saa kuidagi alahinnata – see on ajastuülene, Jannseni «juurikas» on sügaval rahva südames ja Eestimaa mullas. Ilma uueneva keeleta ei saanuks sündida uut (aja)kirjandust. Ta oli mees, kes rajas eesti ajakirjanduse ja sai esimeseks kutseliseks ajakirjanikuks.

Kolm katset