Tartu ülikooli muuseumi aastanäitus joonib alla rahvusülikooli tähtsuse Eesti riigi arenguloos

Sümbol näituselt. Foto: Gabriela Liivamägi

16. mail avatakse Tartu ülikooli muuseumis aastanäitus «Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid», kus vaadeldakse 1920. aastatest saadik toimunud sündmusi, mis on mõjutanud Eesti riiki ja ülikooli. Näitusel tõstetakse rahvusülikooli kaudu esile meie rahvusliku mõtte arengulugu ja selle ideaalid Eesti vastuoluliste ning murranguliste sündmuste kontekstis, vaadeldes muu hulgas ka ebaõnnestumisi ja pettumusi.

«Rahvusülikooli asutamisega kaasnenud mõju Eesti riigi ja ühiskonna käekäigule on olnud ja on ka tänapäeval palju suurem ja sügavam, kui esmapilgul näib,» rääkis aastanäituse kuraator Mairo Rääsk. «Eesti riigi ja ühiskonna areng on viimase sajandi jooksul olnud alati võrdelises seoses meie rahvusülikooli käekäiguga. Keeruline ja vastuolusid täis sajand on suunanud ja sundinud oma katkestuste ja uute algustega eesti ülikooli ühtejärge uute ideaalide otsingule. Paljud neist polnud määratud kunagi täituma, kuid ometi on neil ideaalidel tajutav mõju ka tänapäeval.»

Iga kümnendi peateema – olgu see näiteks naisküsimus, vaba mõte, sallivus, ühiskondlik ootus ülikoolile või massiülikool – on näitusel avatud eri tasanditel konkreetsete nähtuste, sündmuste või isikute kaudu. Sündmusi vaadeldakse mitmekesises eri tasandite ja seoste kontekstis, sealhulgas vastandumise ja vastuolude kaudu. Ülikooli ja Eesti seisukohast olulistele ning ehk ka ebamugavatele küsimustele otsitakse vastuseid intrigeerivate teemapüstituste kaudu, mille eesmärk on algatada diskussiooni ja kutsuda kaasa mõtlema.

Aastanäitusega kaasnevad haridusprogrammid: kultuurilugu käsitlev «Eesti ideaalid – arengutest elu- ja ülikoolis» ning võimalusi ja valikuid lahkav rollimäng «Kui ma oleksin olnud ...». Alates augustist on võimalik osaleda ekskursioonil «Ma teile jutustan ... Tuntud tudeng(ielu). Kohtingud muuseumis» ja stand-up-giidituuril «Kui kõik oleks olnud teisiti?».

Näituse kuraatorid on Mairo Rääsk ja Mariliis Hämäläinen, kunstnik on Evelin Urm. Erilahendused on teostanud Marcus Arula, Tanel Nõmmik, Marko Nõmmik, Martin Rattus, Alar Suija, Ingrid Tammela, OÜ BlueRay, OÜ Zed, Tartu ülikooli multimeediatalitus ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi stuudio. Näituse on teostanud OÜ Ruut Disain.

Näitus on pühendatud rahvusülikooli sajandale aastapäevale ning on muuseumi kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, kuuludes «Rahvusülikool 100» ja «Eesti Vabariik 100» juubeliaastate kavva.