Kas olete rahul Tartu linnavalitsuse koostatud koolivõrgu reformikavaga?

Koolikell

FOTO: Elmo Riig / Sakala


Toomas Samm
Reiniku kool

Mina oskan ainult seda ütelda: kui tehakse reformi, on koolijuhile ja koolile väga oluline, et leitakse ka raha reformi elluviimiseks. Meie kohta on otsus tehtud juba 2010. aastal, aga siiamaani ei ole me näinud, et meil oleks midagi paremaks läinud, pigem on tingimused läinud natuke halvemaks.

Kogu aeg on toonitatud, et põhikoolidele tahetakse rõhku panna, neil peab paremaks minema. Võib-olla on seda veel vara oodata, aga igatahes me loodame, et Riia 25 hoone kujundamine täiskasvanute koolist algklasside õppeks sujub ilusti. See on meie probleem. Meie kool pidi juba tänavu seal olema, linnavarade osakond on hoone üle vaadanud – ootame tulemusi. Kõik koolireformiga seotud poliitikud on öelnud: kõik peab paremaks muutuma. Meie lahutamine lõppes aga sellega, et Poska gümnaasium tehti korda, Reinikuga aga on, nagu on.

Suur ja ilus kool lõhuti ära, millal see ükskord hakkab kasu tooma, ei oska öelda. Meie kooli on ikka olnud suur tung, aga sellel aastal enam mitte nii suur. Kui Riia 25 saab korda ja klassid täituvad korralikult, olen ma reformiga nõus, praegu aga kehitan õlgu. Olen igal pool rõhutanud: kui midagi ette võetakse, on selleks ka raha vaja.

Ruth Ahven
Veeriku kool

Ma ei saa üheselt vastata. Hea on see, et lõpuks ometi midagi toimub. Pidev teadmatuses olek ei tule kellelegi kasuks. Mina ei tahaks küll praegu olla ühegi gümnaasiumi direktor või õpetaja, need pinged on väga suured, teadmatus, koormuste vähenemine ja kõik sellega seonduv tekitab ebalust ja stressi.

Tuleb mõelda, kelle huvidest lähtutakse. Pean õigeks, et muutused toimuksid õpilaste huvidest lähtuvalt. Olen ise aastaid töötanud põhikoolis, aga enne seda kahes gümnaasiumis, üks oli Gustav Adolfi gümnaasium. Nii suures gümnaasiumis kui ka väikeses põhikoolis on omad plussid ja miinused.

Praegu tunnen suurt rõõmu, et põhikooli lõpetaja saab jätkata õpinguid vastavalt oma huvidele ja võimetele. Meie ei pea tegema koolis veenmistööd, et ta ikka kodukoolis gümnaasiumiõpinguid jätkaks. Meie õpilased on valikutes vabamad. See ei ole nii mitte kõikides Tartu gümnaasiumides.

Puhas põhikool on ses mõttes kasulik, et murdeealine inimene tahab olla keegi, olla isiksus, olla maru tark. Põhikoolis saavad kaheksanda-üheksanda klassi õpilased end koolimajas sellistena tunda. Nendelt nõutakse, et nad oleksid eeskujuks noorematele, ja teate, kui hästi nad seda rolli täidavad.

Põhimõtteliselt toetan põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist. Suures lubaduste tuhinas, koolimajade kohandamisel ja õppekavade kujundamisel ei tohi kindlasti unustada praeguseid põhikoole. Eks lubadusi ikka peab andma, et koole motiveerida.

Kuid meie kool saab sügisel 25 aastat vanaks ja kapitaalremont pole meie majja jõudnud. Me oleme koolis majandanud nagu kodus, on üks rahakott ja üle oma varju ei hüppa, aga piskuga pean mõtlema ka sellele, et õpilastel oleks normaalne keskkond. Ei saa oodata, et linn tuleb omanikuna remontima ja senikaua maja las laguneb.

Mis mind on mitu aastat ärevaks teinud, on Tartus teada-tuntud küsimus, et õpetajate palgaraha, mis peaks tulema õpilaste arvu pealt põhikoolidele, on läinud ka gümnaasiumide rahastamiseks. Kesklinna ja Veeriku kool on seetõttu pidevalt olnud vaeslapse osas. Imetlen õpetajaid, kes on teinud niivõrd head tööd murdeealiste lastega. Ainuke motivatsioon, mida olen saanud pakkuda, on nende eneseusku kasvatada. Kõige meisterlikum õpetaja on see, kes tuleb toime murdeealise lapsega. Me jõuame siin koolis iga lapseni.

Undel Kokk
Karlova gümnaasium

Mul on kahju, kui koolide ümberkorraldamine toimuks praegu meile tutvustatud kava alusel. See on nii tähtis samm, et vanasõna «Üheksa korda mõõda, üks kord lõika» on igati aktuaalne. Tühja jookseks paljude meie õpetajate töö õppekavade koostamisel, sest just siis, kui meie õppekavad valmivad, pole enam gümnaasiumiklassi õpilasi, keda selle kava järgi õpetada. Keerulisse olukorda satuvad töökoormuse vähenemise tõttu meie õpetajad, osa peab paratamatult lahkuma.

Ohutunne on tekkinud meie muusikaõpetuse jätkusuutlikkuse tagamisel. Praegu valmistab kool lauljaid ette Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell. Selleks on loodud õppekava nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilastele. Uus, kavandatav koorikooli õppesüsteem pole veel lõpuni välja töötatud ja pole kindel, kas suudame uues keskkonnas praegusel tasemel õpetada.

Muret tekitab komplekteerimine, ruumiprogramm ja majanduslikult keerukal ajal ka rahastamine. Kõik see ohustab meie koostööprojekte kutseliste teatrite ja kooridega.

Samas jääb plaanidest välja nii hea asukohaga korralik kooliks ehitatud maja Salme 1a koos staadioniga. See on kesklinna piirkond ja uueks gümnaasiumiks väga sobiv paik. Oleks teisigi võimalusi ja seepärast ei kiirustaks ma nii radikaalsete muudatustega.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on üldplaanis vist hea, aga meie tingimustes, kus koolis on arendatud muusikaõpetus, oleks sellest kahju. Me võiks jääda täistsüklikooliks nagu Härma kool.

Kersti Vilson
Kesklinna kool

See kava on mõistlik. Kesklinna kool on Tartus üks väheseid põhikoole. See reform annab kõikidele põhikoolilõpetajatele võrdsed võimalused jätkata õpinguid gümnaasiumiastmes (seni võis olla juhtumeid, kus koolid eelistasid oma lõpetanuid). Põhikooli juhi seisukohalt on see kõige tähtsam.

Koolireformi tegemisel olen mina natuke teistsuguses olukorras, meie kooli muudatus otseselt ei puuduta. Ma ei oska hinnata, millised on rahalised vajadused, millised on mõjud. Ma olen natuke kõrvaltvaataja olnud, sest kui omal suurt muret ei ole, siis ei ole paljusid asju detailideni omale selgeks teinud.

Mure on selle pärast, et eelisrahastus läheb muudetavatele koolidele, see on spekulatsioon, me tegelikult ju praegu ei tea seda. Loomulikult, kui luuakse uus kool, on selle kulud alguses suuremad.

Ma ei jaga arvamust, et gümnaasiumivõrgu laiendamisest kümne aasta perspektiivis on veel vara rääkida. Muidu juhtub nagu lasteaedadega. Lapsi ei olnud, siis ei olnud lasteaedu ja nüüd ei ole ka lasteaedu nii palju kui vaja. Kindlasti peavad sellise reformi tegijad mõtlema, milline on järgmine samm. Seda vastust ma ei ole kuulnud. Kodanikuna see kindlasti huvitaks mind, sest eks minu lapselapsedki lähe kunagi gümnaasiumi.

Karin Lukk
Kivilinna gümnaasium

Selle kavaga on palju inimesi tööd teinud ja seda peab kindlasti tunnustama. Palju aspekte on kaalutud ja see on välja pakutud lahendustest parim. Arengu ja süsteemi püsimise seisukohalt on vaja ajakohastada koolivõrku ja sellega olen ma nõus.

Meie kool töötab väga hästi ja oleme jõudsalt arenev, seega meie kooli tasandilt vaadates võib olla seda muudatust raske mõista. Kui aga vaatame teisest küljest, et meie kool on ka ju suure süsteemi osa, peame oskama näha üldpilti ja muudatused tunduvad vajalikud.

Meil on muidugi tekkinud palju küsimusi ja probleeme. Need on puudutanud ainekabinette, mida ühes koolimajas pole, õhus on remondiga seotud küsimused, on küsimusi õppesuundade kohta. Praegu näib, et oleme leidnud lahendused, on lootus, et need ka ellu viiakse. See eeldab ressursse, nii raha kui inimesi. Kui kõik läheb nii, on ehk isegi hästi.

Praeguse kava järgi avatakse majas, kus on meie gümnaasiumiklassid, uus gümnaasium meie, Descartes’i ja kommertsgümnaasiumi alusel.

Rahastamisplaani välja käidud ei ole, lootust on antud. Kui põhikool eraldub, on vaja, et selles koolis oleksid vajalikud ainekabinetid. Meie ühine seisukoht on, et õpilase olukord ei tohi halveneda. See oht on, kui kokkulepitut ei tagata, siis ei saa loomulikult heal tasemel õpetada. Kui muutus tuleb, peab see olema positiivne.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise poolt räägib, et kui on ühte tüüpi kool, on see ühe väikese terviku arendamine ja peaks minema edasi pikemate sammudega. Gümnaasiumis on õpetus teistsugune – valikute rohkus, ettevalmistus akadeemiliseks tööks. Kivilinnas on see erinevus tuntav, sest meil on kaks eraldi maja, sisuline lahutatus juba on.

Ene Tannberg
Miina Härma gümnaasium

Koolivõrgu korrastamise vajadusest on haridusinimesed ammu aru saanud. Üheks põhjuseks on gümnaasiumi astuvate noorte arvu jätkuv vähenemine. Gümnaasiumiklasside komplekteerimine piisava õpimotivatsiooniga õpilastega on muutunud keerulisemaks. Samas ei suuda koolid põhikooliklasse ära mahutada.

Praeguse kava järgi jääb MHG täistsüklikooliks. Kolm aastat tagasi alustasime rahvusvaheliste õpilaste õpetamist kõigis kooliastmetes (eesti õppekava järgi, põhiained inglise keeles) ning teatud kogemus ja oskused on meil olemas.

Oleme rakendamas ka rahvusvahelist õppekava (IB), milleks tuleb koolil läbida akrediteering ning saada koolitusluba. See protsess vajab vähemalt kaht aastat ettevalmistust. Koolitusluba rahvusvahelise õppe ülemastmes (IB Diploma Programme) on meil olemas ja esimene rühm õpilasi alustab õppimist.

PGSi järgi saab IB-programmi järgi õpetada vaid nendes munitsipaalkoolides, kus on kõrval ka eesti õppekava järgi õppivad klassid. Seega on rahvusvahelise õppe arendamiseks täistsüklikooli allesjäämine vajalik. Mul ei ole infot, et mõni teine Tartu kool oleks valmis seda funktsiooni meilt praegu mingis osas üle võtma.

Rahvusvaheline õpe on vajalik nii Tartule kui Eesti riigile. See annab eelduse välisspetsialistide kutsumiseks kõrgkoolidesse ja ettevõtetesse, annab võimaluse tagasi pöörduda aastaid peredega välisriikides töötanud inimestel, kelle laste jätkamine eesti koolis eesti õppekava järgi võib mõnel juhul olla keeruline. Praegu õpib meil kõigis kooliastmetes 15 välisriikidest pärit õpilast.

Toomas Kink
Raatuse gümnaasium

Midagi pidi juhtuma – lapsi jääb vähemaks. Võib diskuteerida, kas valitud teed on kõige õigemad, aga teisalt: eks kooli omanik otsusta, mis ta oma koolidega teeb, meie oleme sisuliselt tegevjuhid, kelle asi on viia ellu omanike otsuseid. Linnavolikogu on see, kes paneb suunad paika.

Ma ei ole prohvet, ma ei oska öelda, kuidas kõik edaspidi kujuneb – võib minna nii, võib minna naa. Need asjad tehakse lihtsalt ära meie oskuste, tahtmiste ja teadmiste kohaselt, eks aeg annab arutust. Muidugi loodan, et läheb hästi, sest lapsed ei ole need, kellega peaks eksperimente tegema, need peaksid olema hästi läbimõeldud ja kaalutletud sammud.

Meie kool muutub tugevaks põhikooliks, oma põdemised oleme ilmselt juba ära põdenud, võtame asja fataalse rahuga. Ega kool ju kuhugi kao ja kui omanik mingil hetkel leiab, et sai tehtud vale käik, ja tahab kõike tagasi pöörata, siis meie oleme ka selleks valmis.

Esimesest klassist algav saksa keele süvaõpe meil ära ei kao. Aasta otsa oleme juba tööd teinud kavaga, kuidas edasi minna, kui gümnaasiumiosa ära kaob. Ka põhikoolis on lastele erinevad valikud: saksa keel ja eelmisel aastal avatud spordiklass koostöös ülikooliga.

Käivad ka läbirääkimised, kes võtab meilt mingid suunad üle. Oleme optimistid! Me võime peaga vastu seina joosta ja hirmsasti ennast lõhkuda, aga mis see aitab.

Jaan Reinson
Descartes’i lütseum

Nendest põhjustest ja argumentidest saame justkui aru ja samal ajal ei saa ka, seejuures tunnistades, et kooli pidajal on õigus muudatusi teha. Et vanamoodi edasi minna ei saa, on ka päris selge. Kuid oleme veendunud, et selle kõrval, mis on välja valitud, on ka teisi võimalusi, aga me ei oska öelda, kas need teised oleksid kindlasti paremad.

Protsessi käigus on reformikava paremaks läinud – kategoorilisest eitamisest oleme jõudnud mõistmise ja koostöö faasi.

Tänapäeva ebakindlas maailmas ei saa millelegi absoluutselt kindel olla, kuid oma koolis oleme teinud palju tööd selle nimel, et meile olulised arengud kajastuksid tulevastes otsustes. Meile tundub, et linnavalitsus on sellest aru saanud ja arvestab meie kooli eripära: et jätkuks prantsuse keele õpe ja gümnaasiumis romanistika süvaõpe. Ülikoolilinnale oleks väga kurb, kui prantsuse keele õpe taanduks gümnaasiumis teab mis alamal tasemel õpitavaks keeleks. Praegu oleme veendunud, et Tartule on prantsuse keele süvaõpet vaja, meile tullakse õppima päris kaugelt. Prantsuse keel vajab intensiivset õppimist ja aega.

2014. aastani tegutseme nagu praegu – põhikool pluss gümnaasium. Tundub, et linnavalitsus on aru saanud, et hea säilitamist ei pea ainult deklareerima, seejuures täpsustamata, mis see hea on.

Hiie Asser
Annelinna gümnaasium

Raske on vastata jah või ei, sest kui praegu toimiv süsteem on oma tublidust tõestanud, tundub vale seda lammutama hakata. Ent ei saa ju ka tulevast edu välistada, nagu ei saa ette teada sedagi, kas need korraldused teenivad head ja kasulikku eesmärki. Nii poolt kui ka vastu on raske olla.

Praegu peab linn seisma silmitsi põhikooliõpilaste arvu suurenemisega ja minu arvates on reformi programmeeritud ka võimalik gümnaasiumiõpilaste arvu kasv.

Otsused, mis puudutavad Tartu Annelinna gümnaasiumi ja vene lütseumi, on minu arvates õiged.

Liina Karolin-Salu
Kommerts­gümnaasium

Ma saan väga hästi linna seisukohtadest aru. Eks emotsionaalselt on loomulikult kahju, aga kui majanduslik olukord on selline, et see samm on möödapääsmatu, siis tuleb emotsioonid ilmselt kõrvale jätta.

Toomas Mälksoo
Tamme gümnaasium

Mina ei ole selle reformi niisugusel kujul tegemise suur pooldaja ja ma ei ole seda ka varjanud. Sest kui uusi õppekohti juurde ei looda, siis on minu teada olukorra iseloomustamiseks olemas üks valm: üritatakse kvartetti mängida ja arvatakse, et viga peitub istumises, ning nii istutakse üha ümber ja ümber.

Selle reformi seletuses on ilus jutt, et ideaalne põhikool on kolme paralleeliga, aga tegelikkuses tähendaks see, et majad jäävad pooltühjaks.

Ja nii räägitakse koolivõõraste inimeste kokkukirjutatud ideaalprojektist siis, kui see on kasulik, aga seal, kus ta ei klapi, seda teemat ei näpita. Hää küll, ta toob mingit kasu, aga keegi pole võtnud vaevaks uurida, mis kahju ta toob, seda ei taha keegi kokku arvata.

Alina Braziulene
Vene lütseum

Me saame aru, et muudatused on vaja ellu viia. Need protsessid on keerulised. Jah, ka valulikud, aga on vaja.

Vene koolide puhul on otsustatud ühinemine: vene lütseumist ja Annelinna gümnaasiumist saab uus täistsüklikool. See on õige otsus. Vene õppekeelega koolil peab olema gümnaasiumiosa, mitte nagu eesti koolis, kus põhikoolilõpetaja valib gümnaasiumi. Meie õpilased võivad muidugi ka valida.

Vene kooli gümnaasiumiosas on eestikeelset õpet 60 protsenti ja vene keeles 40.

Muret selle muutusega muidugi on ja see on normaalne. Kui ühinevad kaks kooli, sünnib uus kool, koolikultuur muutub. Kuidas see muutub? Inimesed kõhklevad, sest ei tea, kas muudatused on positiivsed või negatiivsed. Me loodame, et läheb veel paremaks, kui on, aga tegelikult me ei tea.

Meil kestab samal ajal veel üks protsess: gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele üleminek. Meie koolis on teistsugune mudel kui Annelinna gümnaasiumis. Kas õpilased saavad hakkama või vajavad järeleaitamist? Lapsevanemad kardavad. Kümnendas klassis matemaatikat või bioloogiat õppida eesti keeles – kas lapsed saavad hakkama, terminoloogia on teine. Kui põhikoolilõpetaja sooritab eesti keele eksami B1-tasemel, on see ikkagi algtase ega piisa gümnaasiumis edukalt õppimiseks. Me kardame, et selle tõttu langeb õppeedukus.

Helmer Jõgi
Poska gümnaasium

Üleminek puhastele gümnaasiumidele on väga õige samm, ajagraafik on omaette küsimus: kas teha kõik korraga või järk-järgult. Viimane tekitaks ehk vähem emotsioone. Ei rahulda aga see, et meil on nii vähe lapsi.
Sisulise poole pealt arvan, et gümnaasiumid ja põhikoolid peaksid lahus olema. See teema on Eesti ühiskonnas ju ammu läbi vaieldud, viimase kümne aasta jooksul on see igasugustest otsustest läbi jooksnud, ma ei saa hästi aru, miks see diskussioon on nüüd uuesti puhkenud. Ilmselt on igasuguste muutustega kaasnevat emotsionaalset tasandit alahinnatud ja veel vähe selgitatud.

Meie gümnaasium jätkab nelja-viie paralleeliga, edaspidi tahame laiendada õpilaste valikuid. Puhtas gümnaasiumis, kus on piisavalt õpilasi, on lastel võimalik avada oma huvisid ja andeid paremini kui ühe-kahe paralleelikesega koolis.

Peeter Kikas
Kunstigümnaasium

Ilmselt mingeid muutusi on vaja, väljapakutule alternatiive ei ole ka minul. Mina olen selle kooli direktor ja valmis töötama nii üht- kui ka teistmoodi. Ühtki otsust praegu ju tegelikult veel pole, kooli lahutamine on võimalik vaid volikogu otsusega. Emotsionaalselt on raske, aga kui tõesti vaadata laste arvu, siis mingeid muudatusi on vaja teha, kõigile gümnaasiumidele õpilasi ei jätku. Objektiivne reaalsus on see, et õpilased valivad need koolid, mille kohta on öeldud, et need jäävad gümnaasiumiks.

Väga halb on olnud, et kunstigümnaasiumist, Raatuse ja Forseliuse gümnaasiumist on pikalt räägitud: neist kaob gümnaasium ära. See on tekitanud olukorra, et olemegi kaotanud õpilasi. Sel aastal tuli õpilasi täpselt nii palju, et saime jätkata, aga sellest ei aita.

Mina ei oska öelda, kas praegused otsused on õiged või mitte, eks seda näita tulevik, kogemusi eri riikides on nii- ja naasuguseid.

Ott Ojaveer
Hugo Treffneri gümnaasium

Kuna olin Tartu koolivõrgu komisjoni liige, kes tegi linnavalitsusele ettepanekuid, on see kava järelikult hea, sellele ma kirjutasin alla – pean mõttekaks kooliastmete lahutamist, et eraldi oleksid põhikoolid ja gümnaasiumid. Kuidas seda teha ajalises ja ruumilises plaanis, jääb kooliomaniku, st linnavalitsuse otsustada. Aga arvan, et see plaan on praegu päris hea.

Treffneri gümnaasiumis ei muutu midagi, sest meie olemegi puhas gümnaasium. Gümnaasiumiastme eesmärk peab olema valikuvõimalustega kvaliteetne haridus, küsimus on selles, kuidas seda Tartus korraldatakse. On paratamatu, et gümnaasiumide arv väheneb, sest gümnaasiumidesse astujate arv väheneb lähiajal veelgi, ning praeguste riiklike õppekavade ideoloogia ja ainekavade põhjal ma ei näe suurt vajadust ega mõtet, et Tartus oleks ühe, kahe või kolme paralleelklassiga gümnaasiume. Neli-viis paralleeli oleks Tartu-suguses linnas hariduse sisu poolest kõige mõistlikum.

Tahame jõuda hariduse tasemelt järele Soomele, kus on puhtad gümnaasiumid viie, kuue, seitsme ja isegi rohkemate paralleelidega. Tartus peame muidugi arvestama elanike arvu ja ka koolihoonetega.

Tiiu Millistfer
Forseliuse gümnaasium

Muidugi oleksime meelsasti jätkanud gümnaasiumina, aga ega volikogu ole oma otsust veel teinud. Oli otsus, et vähem kui 60 õpilasega gümnaasiumiklasse ei avata, nii et sel aastal pidime meie kooli tahtnud õpilased mujale andma. Kuidas kõik jääb, ei oska praegu veel öelda.

On selge, et lapsi jääb vähemaks, aga eks lahendusi ole samuti mitmesuguseid. Praegu kavandatav on üks, aga kindlasti on teisigi võimalusi. PGS ei kohusta ju põhikoole ja gümnaasiume lahutama ega kohusta ka igas koolis kolme õppesuunda avama. Lastel peavad olema valikuvõimalused ja neid on Tartus piisavalt praegugi.

Eks reformikavale ole nii poolt- kui vastuargumente, hea, kui ei juhtu nii, et mõne aja pärast peame tunnistama: tehtud on viga. Ega ülikoolgi bakalaureuse- ja magistriõppe lahutamise üle õnnelik ole, kuigi teatud ajal tundus see ainuõige ja ainuvõimalik. Mis tundub praegu üldhariduskoolis õige, ei pruugi seda olla kümne aasta pärast.

Oleme veidi mures ka õpetajate pärast, sest osa kohti tõenäoliselt koondatakse ja ka põhikooliõpilased kaotavad häid õpetajaid, kes varem õpetasid nii gümnaasiumis kui põhikoolis. Kool on terviklik organism ja kui me ta ära lõhume, kulub võimalikuks taastumiseks aastaid.

Tagasi üles