Ettevõtjad püüavad Tartu tollijaama alles jätta

Tartu Tähe tänava maksu- ja tollibüroo klienditeeninduses jätkub töötajate sõnul kliente kogu päevaks. Tollipunkti sulgemise otsust ei soovinud keegi avalikult kommenteerida.

FOTO: Margus Ansu

Maksu- ja tolliameti otsus kaotada uuest aastast Tartu Tähe tänava tollikeskus põhjustaks veofirmadele ja tolliagentuuridele nii suuri lisakulusid, et ettevõtjad on nõus jaama allesjäämise nimel tolliametnike tööruumid ise kinni maksma.

Maksu- ja tolliameti kava järgi kolivad Tähe tänava töötajad jaanuaris Annelinna Sõpruse puiestee majja ning seni Tartus tehtud tolliprotseduurideks tuleks veokijuhtidel sõita edaspidi Võrru.

Ümberkorraldus puudutab väga paljusid väliskaubandusega seotud ettevõtteid, kelle arvates on plaan läbimõtlemata, ebaloogiline ja majanduskeskkonnale kahjulik.

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) esindaja Jaak Kivisild ütles Tartu Postimehele, et probleem hõlmab kolme suurt ettevõtjate rühma.

Esiteks veofirmasid, kes kasutavad TIRi (rahvusvahelisi kaubavedusid kiirendav ja lihtsustav tollidokument – toim). Teiseks tolliagentuure, kes on viimase kümne aasta jooksul koondunud Tähe tänava tollikeskuse juurde ning pakuvad tolliteenust. Kolmandaks teenust kasutavaid eksportijaid ja importijaid.

Tollijaama allesjäämiseks pöördusid septembri lõpus nii ERAA kui Tartu maavanem Reno Laidre maksu- ja tolliameti peadirektori Enriko Aava poole.

Kuna Tartu jaama sulgemist põhjendati eelkõige kulude kokkuhoiuga, pakuti riigiametile, et Tähe tänavas asuva kolme otseselt rahvusvaheliste vedudega seotud tollitöötaja tööruumide eest on edaspidi nõus maksma ettevõtjad.

Kirjad ministritele

Peadirektorile saadetud palvekirjad ei toonud aga soovitud tulemust ning novembri alguses otsustasid ettevõtjad pöörduda probleemiga majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ja rahandusminister Jürgen Ligi poole.

Majandusminister ütles vastuses, et mõistab ettevõtjate muret, ning oli seisukohal, et tollikeskuse sulgemise järel ei tohi suureneda ettevõtete rahakulu ning tolliprotseduuride aeg.

Samuti tunnustas minister ettepanekut leida tollitöötajatele tasuta tööruumid, mis looks head eeldused tolliteenuse jätkamiseks Tartus. Kirja lõpus aga lisati, et kahjuks puudub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil pädevus probleemi lahendada. Rahandusministrilt vastust ei tulnud.

Maksu- ja tolliameti kinnitusel hoiaksid nad tollijaama sulgemisega halduskuludelt kokku aastas umbes 80 000 eurot. Äriühingutel tekiks aga sulgemisega Kivisilla sõnul palju suurem lisakulu. «Prognoosi kohaselt moodustaksid Võrru sõidud ja muud tekkivad kulud ligi 700 000 eurot aastas,» selgitas Kivisild.

«Toll põhjendab sulgemist ka sellega, et toiminguid saab edaspidi teha elektroonselt, aga firmad kasutavad seda võimalust juba praegu maksimaalselt ära. Ka viie aasta pärast on asju, mida tolli omapärast tingituna ei saa teha läbi interneti,» ütles Kivisild ning viitas TIR-süsteemile, kus autosid plommitakse.

«Ühelegi inimesele ei mahu pähe, et Eesti suuruselt teises linnas ei saa enam teha tolliprotseduure,» lisas Kivisild.

Tasuta ruumidest keelduti

Maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhataja Rivo Reitmann ütles, et korruptsiooniriski tõttu ei saa riiklikku järelevalvet tegevat ametit finantseerida eraettevõtjad.

«Riigiasutuste eesmärk on tagada alati iseseisev teenusepakkumine. Tolliteenuse osutamine suvalisel aadressil ei tähenda ainult kolme inimese paigutamist tööruumidesse, vaid eeldab ka töökoha haldamisega kaasnevaid tegevusi, mida amet peab suutma iseseisvalt katta,» kommenteeris Reitmann äriühingute ettepanekut.

Detsembri alguses kutsus rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali osalised ühe laua taha, kuid lahenduseni ei jõutud. Sel neljapäeval kohtuvad tolliagentuuride ja ettevõtjate esindajad Tartus uuesti maksu- ja tolliameti töötajatega.

Tagasi üles