Rändkaamera ohjab prügipiraate

Jalaka tänava avalikud pakendikonteinerid on nüüd videovalve all, sest konteineritesse toodi palju olmeprügi ja muud sobimatut kraami. Väiksel pildil olev kaamera on kõrgel laternaposti otsas.

FOTO: Margus Ansu

Kuigi kogu Eestiga võrreldes käituvad tartlased avalikes pakendipunktides üsna kultuurselt, rändavad ülikoolilinnas neis kohtades ringi kaks videokaamerat, et ohjeldada linlasi, kes salaja sokutavad pakendite, klaasi ja vanapaberi kogumiseks mõeldud konteineritesse ning nende kõrvale olmeprügi ja muud sobimatut kraami. Hiljuti lasi Tartu keskkonnateenistus päikesepatareil töötava videovalve üles seada Ropka tööstusrajoonis Jalaka 58c garaažide naabrusse pakendipunkti juurde, sest kogemused näitavad, et videovalve on sellistes kohtades väga tõhus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Jalaka tänava kogumispunkt on seni olnud linna üks kehvemaid kohti, kuhu on toodud kõike,» ütles Tartu keskkonnateenistuse spetsialist Juhan Voolaid. Et sealsed pakendi-, klaasi- ja vanapaberi konteinerid asuvad kõrvalises kohas, on sinna õige kraami kõrval tassitud näiteks mööblit, suuri laare magusaid ja soolaseid hoidiseid, WC potte, kraanikausse ja ohtlikke jäätmeid, olmeprügist rääkimata.

Tartus on üle saja avaliku pakendikogumispunkti, kaameraid on nende tarbeks kaks. Seni Aardla ja Raudtee tänava avalike konteinerite juures töötanud kaamera jälgib nüüd Jalaka tänava punkti külastajaid. Varem Ihastes eri kohtades töötanud kaamera on üleval aga teises kõrvalises kohas, Ujula tänava otsas lodjakoja parklas.

Kogemused näitavad, et videovalve on neis kohtades väga tõhus. «Meil oli kaamera Ihastes Kasteheina bussipeatuse juures tükk aega üleval ning enam seal ei reostata,» rääkis Juhan Voolaid. Kaamera üksi siiski ei aita, vaja on kasutusele võtta ka meetmed. Vidosalvestise järgi saab tuvastada pakendipunktide väärkohtlejad, kes veavad konteineritesse sobimatut kraami autoga. Selle numbri järgi otsivad Tartu menetlusteenistuse töötajad üles sõiduki omaniku ning alustavad menetlust. «Olukord hakkab paranema, kui ühes kohas on tehtud 25–30 menetlust,» märkis Juhan Voolaid.

Tagasi üles