«Mu päevatöö on read mu päevatöö on vari / turnimine sügaviku kohal kui puudub tasakaal». Neid ja teisigi Ene Mihkelsoni luuleridu võib kuulata Küüni tänava servas, kümmekond sammu isa ja poja skulptuurist eemale paigaldatud pingil, kui käepärast on säbrukoodi lugejaga varustatud nutitelefon. Mälestuspink avati täna kirjandusfestivali Prima Vista raames.
Ene Mihkelsoni pingil istujad saavad kirjaniku kombel elu üle järele mõelda
Kirjandusteadlase ja Ene Mihkelsoni seltsi juhatuse liikme Marin Laagi sõnul paigaldati pink Küüni tänavale pargi kõrvale seepärast, et Ene Mihkelsonile (21. oktoober 1944–20. september 2017) meeldis seal lähedal sageli peatuda. «Soovime, et ka teised möödujad saaksid siin jalga puhata ja hinge tõmmata ning koos Ene ja tema luuleridadega inimeseksolemise üle järele mõelda,» lisas ta.
Avamisel kõnelesid Ene Mihkelsonist ja tema loomingust lisaks Marin Laagile linnapea Urmas Klaas, kirjandusteadlane ja -kriitik, ajakirja Looming peatoimetaja Janika Kronberg, Ene Mihkelsoni pärandi hoidja Marju Lauristin ja kultuuriloolane Enn Lillemets. Näitleja Kaija M Kalvet esitas Ene Mihkelsoni luulet, nagu ka mitu temast kõnelejat.
Tartu linnavalitsuse andmeil on Tartus avalikus kasutuses pinke 1254 ja nende hulgas nimelisi kaks tosinat.
Äsja avatud pingi seljatoe on valmistanud skulptor Bruno Kadak. Ene Mihkelsoni luuletusi autori esituses saab kuulata siit.