Vangivalvuri tapmist plaaninud kinnipeetav kasutas Juri Ustimenkot tööriistana

Kohus mõistis vangivalvuri tapmiskatse eest Juri Ustimenkole ja Nikolai Lilitškinile(pildil) kaheksa aasta pikkuse vangistuse. Kohtuotsust kuulama tulnud Lilitškin demonstreeris kõneka žestiga oma meelsust. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Täna mõistis Tartu maakohus eluaegset vanglakaristust kandva Juri Ustimenko süüdi tapmiskatses ja tema kaasvangi Nikolai Lilitškini süüdi tapmiskatsele kihutamises. Politseiniku tapmiskatse eest vanglas viibiv Lilitškin oleks süütuks tunnistamise korral vabanenud sel kuul.

Prokuratuur süüdistas Ustimenkot vangivalvuri mõrvakatses ning Nikolai Lilitškinit selles, et kihutas Ustimenkot vangivalvurit tapma. Kohus leidis, et mõlema mehe süüteod on tõendatud, ning määras nii Ustimenkole tapmiskatse eest ja Lilitškinile tapmiskatsele kihutamise eest kaheksa aastat vangistust.

Täna aset leidnud kohtuotsuse väljakuulutamisele ei soovinud Ustimenko kohale tulla. Ta andis kohtule teada, et loobub kohtusse tulemisest tervislikel põhjustel.

Tänane otsus mõjutab eluaegset vanglakaristust kandva Ustimenko võimalust saada tulevikus vabaks enne tähtaega. Nimelt võimaldab Eesti õigussüsteem eluaegsetel vangidel pärast teatud perioodi paluda presidendilt armu ning vabaneda enne tähtaega. Ustimenkol avaneb see võimalus 2032. aastal, kuid iga tema trellide taga toime pandud kuritegu vähendab võimalust armu saada.

«Selle kohtuotsusega anname olulise sõnumi neile, kes püüavad trellide taga olla niiditõmbajateks ning sundida teisi kuritegu tegema,» selgitas prokurör Aro Siinmaa.

Süüdistuse kohaselt kallutas Lilitškin Ustimenkot vanglaametnikke tapma. Ta julgustas teda valvuritel päid otsast lõikama ja andis juhiseid, kuidas vanglaametnikke mõrvata.

Ustimenko ründas Lilitškini õpetussõnade järgi kaks aastat tagasi vangivalvurit žiletiterast tehtud esemega. Rünnaku käigus sai vangivalvur viga, kuid vigastused ei osutunud tõsisteks. Samas leidis uurimise käigus tõendamist, et Ustimenko plaan oli vangivalvur tappa.

Prokurör Aro Siinmaa selgitas, et Lilitškin kasutas ära Ustimenko eluaegse vangi staatust ning keelitas Ustimenkot enda eest vangivalvureid ründama. Prokuröri sõnutsi oli vangivalvurite ründamine Lilitškini idee ning ta suutis Ustimenkot enda huvides tegutsema panna. «Lilitškin oli veendunud, et tema roll selles kuriteos ei tule välja,» lisas prokurör.

«Selle kohtuotsusega anname olulise sõnumi neile, kes püüavad trellide taga olla niiditõmbajateks ning sundida teisi kuritegu tegema,» selgitas prokurör.

Samas möönis Siinmaa, et kohtus on säärasele kuriteole kihutamise tõestamine üsna keeruline. «Sellisest teost ei jää tavaliselt ühtki jälge, seega saame tapmisele kihutamise tõestamist lugeda väga suureks töövõiduks,» sõnas prokurör.

Nikolai Lilitškin kandis vanglakaristust politseiniku tapmiskatse eest. Talle mõisteti 2010. aasta mai kuus üheksa aasta pikkune vangistus. Toonane kohtuotsus jõustus 1. juunil 2010, mis tähendanuks seda, et puhaste paberitega oleks Lilitskin vangist vabanenud 31. mail ehk pea kolme nädala pärast. Nüüd tuleb Lilitškinil vangis veeta veel kaheksa aastat.