Arst-residentide palk ületas 2000 euro piiri

Foto on illustratiivne.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees /

Arst-residentide brutopalk tõusis 1929,52 eurolt 2085,13 eurole kuus. Suurenes ka nende juhendamise tasu. Kui varem saadi ühe arst-residendi juhendamise eest 170,75 eurot, siis nüüd saab juhendaja 186,60 eurot kuus.

Arst-residentide palk on seotud arstide miinimumtunnipalgaga, mis on kokku lepitud tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingus. Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaani Urmas Lepneri sõnul on Eesti arst-residentide palgasüsteem majanduslikult motiveeriv.

«Vähestes Euroopa riikides saavad arst-residendid poolteist riigi keskmist palka. Näiteks Soomes on arst-residendi palk võrdne riigi keskmise palgaga. On ka riike, kus nende tasu on palju väiksem, näiteks Läti kolleegid saavad Eesti arst-residentidega võrreldes ligi kolm korda väiksemat palka,» ütles Lepner.

Nii arst-residentide töötasu kui ka juhendajate töötasu tuleb riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu. 1. aprillist suurenes ka arst-residentide juhendamise tasu. 

Viimase viie aasta jooksul ei ole aga muutunud ülikoolile residentuuri korralduse ja õpetamise eest tasutav summa, see on endiselt 107,4 eurot kuus ühe residendi kohta. «Residentuuri korralduskulu vajaks hädasti suurendamist, sest viie aasta jooksul on residentuuri teoreetilise õppega seotud kulud ülikoolis kasvanud ja ka õppejõududel on õigustatud ootused töötasu kasvu suhtes,» lisas Lepner.

Residentuur on arsti- või hambaarstiõppele järgnev praktiline ja teoreetiline koolitus ühel arsti- või hambaarsti erialal. Residentuuri käigus omandatakse teadmised ja oskused iseseisva eriarsti tasemel. Residentuur toimub Eesti raviasutustes ja kestab olenevalt erialast kolm kuni viis aastat.

Tagasi üles