Sirje Toomla: Waldorfkooli steinerpedagoogika

Sirje Toomla Foto: Margus Ansu

Eesti keel on ilus, aga keeruline. Keeruline on see ka eesti keelt emakeelena rääkijatele, seepärast võib vahel andekski anda, kui näiteks teismeline ei oska sõnu idu või susi käänata. Nõutuks teeb aga vigane keelekasutus asutustes, mis on seatud seisma muu hulgas ka ilusa ja korraliku eesti keele eest.

Üks selliseid näiteid on waldorfkool. Eesti keeles teatavasti kirjutatakse nimi täiendina talle järgnevast sõnast lahku, on omastavas käändes ja suure tähega, näiteks Treffneri kool (isikunimi), Kalevi kommid ja Waldorfi salat (firmanimed), Värska vesi, Läänemere maad ja Brie juust (kohanimed) jne.

Täiend Waldorf tuleb Saksamaal asunud sigaretivabriku Waldorf-Astoria nimest (Waldorf-Astoria-Zigarettenfabrik), selle töötajate lastele avati esimene Austria mõtleja Rudolf Steineri pedagoogilist õpetust ehk Steineri pedagoogikat (mitte steinerpedagoogikat) järgiv kool. Nii et Waldorf on nimi mis nimi ning peaks sama moodi sõnast kool lahku kirjutatama nagu näiteks Treffner, mis on samuti nimi mis nimi, ja selles ei kahtle ilmselt keegi. Ka eesti keele sihtasutuse välja antud haridussõnastikus seisab waldorfkooli juures märge, et tegu on halva keelendiga.

Nõnda ehk sobiks eesti keelde valdorhvikool ja štaineripedagoogikagi.

Kuid miks siis pole Eestis ühtki Waldorfi kooli, on vaid waldorfkoolid? Waldorf muidugi näitab, mis laadi kooliga on tegu, nagu näiteks on ka kutsekool või metsakool, kuid nimi jääb ikkagi nimeks.

Keeles juhtub sedagi, et nimest saab üldnimi, näiteks žilett, mille leiutas King Camp Gilette, ning paljud mõõtühikud, nagu džaul (James Prescott Joule) ja njuuton (Isaac Newton). Kõnekeeles on aga pampersiteks muutumas kõik mähkmed, olenemata sellest, mis firmas need on toodetud. On ka liitsõnu, mille üks osis on tulnud nimest: näiteks Luigi Galvani järgi nimetatud galvaanielement ja Pierre-Émile Martini ehitatud martään­ahi. Niisugustel juhtudel on nimi mugandunud eestipäraseks ning sellised keelendid on pigem erandid. Nõnda ehk sobiks eesti keelde valdorhvikool ja štaineripedagoogikagi.

Neile, kes Waldorfi koolide ja selle pedagoogika põhimõtetega tegelevad, on tõenäoliselt selle side vabriku nimega juba ammu ähmastunud või pole seda kuigi tugevalt tekkinudki, vabrik ise ammu suletud ka. Pealegi on Waldorfi koolide alused ja Rudolf Steineri õpetus kirja pandud saksa keeles, mille grammatikareeglid on teistsugused kui eesti keeles. Saksa keeles armastatakse sõnu, sealhulgas nimesid, palju rohkem kokku kirjutada, seesama Waldorf-Astoria-Zigarettenfabrik ja Friedrich-Engels-Gymnasium, Nobelpreis, Oscarverleihung jms. Ning Steinerpädagogik ja Waldorfschule, millest on mugandatud eesti keelde vaid termini tagumine osa. Nüüd paraku elavad need eesti keele ruumis juba oma elu.

Nõnda need võõrapärasused märkamatult hiilivad meie emakeelde sealt, kust ei oska seda oodatagi.