Veeriku kool märkab hoolimist

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeriku kooli lapsi õpetatakse märkama ka endast väiksemaid – igal esmaspäeval sätivad õpilased üles laua rahaannetuste kogumiseks hädasolevatele lemmikloomadele.
Veeriku kooli lapsi õpetatakse märkama ka endast väiksemaid – igal esmaspäeval sätivad õpilased üles laua rahaannetuste kogumiseks hädasolevatele lemmikloomadele. Foto: Margus Ansu

Eetikakeskus andis eelmisel nädalal kolmandat korda välja rändkarika ja auhinna «Väärtuskasvatuse kool». Esimest korda tuli auhind Tartusse, Veeriku kooli.

Veeriku koolis tehti eelmisel aastal selgeks kooli väärtused. Laste, vanemate ja õpetajate arvamuste järgi tuli neid kokku neli: isamaalisus, õpivalmidus, koolirõõm ja ühtekuuluvustunne.

Ühtaegu alustati ka teadvustatud väärtuste õpetamist. «Tegelikult oleme väärtusarendustööga kogu aeg tegelenud,» rääkis direktor Ruth Ahven, «aga nüüd on sellele silt külge pandud.»

Sõnastatud ja lahtikirjutatud väärtused riputati kõigis klassides seinale ning õpilased, õpetajad ja lapsed leppisid kokku nende järgimises.

Kui eetikakeskus kuulutas välja konkursi, mille mõte on kirjutada sellest, mida koolis tehakse, oli loogiline teha töö umbes aasta kestnud katse tulemustest.

Õpitakse märkama

Katse oli edukas: muutused on küll väikesed, aga märgatavad. Õppealajuhataja Carmen Luts rääkis, et eelmise veerandi järel õpetajatelt saadud aruannetes oli väga palju tunnustatud just ka kolleegide tööd, varem juhtus seda harva.

Lastelt kogutud juttude põhjal on näha, et õpilased oskavad paremini tähele panna enda ümber toimuvat, ning mis kõige meeldivam – just sellel nädalavahetusel potsatas direktori postkasti esimene positiivne kiri lapsevanemalt, kes oli tunnustusest kuulnud ja soovis samuti kooli kiita.

Selle aasta eesmärgiks või deviisiks ongi kool valinud märkamise. Eesmärk on tunnustada ka väikeste saavutuste eest, mis ei pea olema tingimata seotud suurepäraste tulemustega õppes, vaid kõigega, millega lapsed või õpetajad silma paistavad.

Õppealajuhataja sõnul oleks üksteisest ja koolist hoolimise tipp see, kui kõik käiksid koolis nii lahtiste silmadega, et võiks täielikult loobuda korrapidajaõpetajast – osataks märgata kasutult põlevaid tulesid või nutvat last ega kõnnitaks tuimalt mööda.

Koolipsühholoog Helina Harro sõnul ei ole neil praegu veel väärtuste arendamise tegevuskava, sest olukorda alles selgitatakse. «Siis saame edasi mõelda, mida meil täpselt vaja on,» rääkis psühholoog.
Eetikakeskus on eelmistel aastatel palunud koolidel kirjeldada oma väärtuskasvatust – mida ja kuidas tehakse. Seekord tuli kitsamalt keskenduda ühele kindlale väärtusele.

Esimesel aastal läks rändkarikas Rocca al Mare koolile ning eelmine kord Saaremaa ühisgümnaasiumile.

Lisaks antakse tiitel «Väärtuskasvatuse lasteaed», mille sai tänavu Tallinna eralasteaed Naba.

Eelmisel aastal oli rändkarikas Tartus Pääsupesa lasteaias ning alustas oma teekonda Pärnust Päikesejänkust.

Suurtest ees

Ruth Ahven ütles, et karika saamisel tegi erilist heameelt, kui Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor ütles, et nende koolis alles luuakse ühtekuuluvustunnet – Veeriku koolis mainis suurem osa lapsevanemaid seda juba kuus aastat tagasi korraldatud küsitluses.

«See on üks väikse kooli plusse,» arvas Ahven.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles