Peipsiveere hoolduskeskus sai tiiva

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooldaja Irina Drozdova ütles, et tänu moodsatele vooditele on nüüd töötajail kergem. Voodi pea- või jalgeosa saab puldi abil kergitada, samuti muuta aseme kõrgust – see annab hooldajate selgadele hõlpu.
Hooldaja Irina Drozdova ütles, et tänu moodsatele vooditele on nüüd töötajail kergem. Voodi pea- või jalgeosa saab puldi abil kergitada, samuti muuta aseme kõrgust – see annab hooldajate selgadele hõlpu. Foto: SCANPIX

Kahe aasta eest Kallaste lähedalt Torilast Alatskivi endisesse kordonimajja kolinud Peipsiveere hooldusravikeskus on saanud omale uue tiibhoone, mille uksed avatakse pidulikult homme.

Senise 34 koha asemel on majas 55 kohta – 15 saab oma käsutusse hooldushaigla ja 40 jääb hooldekodule. Lisaks on klientidele võimalik pakkuda viit varuvoodit.

Kui juurdeehitist teistviisi hinnata, siis on Peipsiveere hooldusravikeskuses senise 700 ruutmeetri asemel pinda 1100 ruutu – avarust näib palju!

Majas rahvast palju

Küsimuse peale, kas piirkonnas jätkub ikka piisavalt patsiente ja kliente, vastab Peipsiveere hooldusravikeskuse juhataja Janno Tomson, et klientidest ja ravile soovijaist on ukse taga lausa järjekord.

«Ma ei tea, kuidas see teile nüüd kõlab, aga meil on juba praegugi senise 34 koha peal 49 inimest,» tunnistab ta. «See on siinses vaeses kandis paratamatu.»

Hooldusravikeskuse arst Tiiu Müürsepp lisab, et rõõm maja uue tiiva üle on loomulikult suur – ometi on see natuke ka järelemõtlemise koht.

«Tegelikult on üsna kurb, et meie eakatest inimestest nii paljudel on hooldekodu vaja,» ütles ta. «Ma olen väga pikka aega siinkandis töötanud ja näen, et varsti elavad kõik vanad inimesed hooldekodus ... Aga ka kehvakene kodu on vanakesele alati parem kui see, mida meie talle pakume – ükskõik kui heal tasemel.»

Haiglaossa satub dr Müürsepa sõnul muidugi ka nooremaid patsiente, neid kimbutavad tavaliselt kroonilised haigused.

Tullakse ravilt kas Tartu Ülikooli Kliinikumist või suunab patsiendi hooldusravile piirkonna perearst.

«Kurb on, et paljude lapsed või lähedased viibivad parema teenistuse otsinguil Soomes, Norras või Rootsis,» sõnab dr Müürsepp.

«Üsna sageli heliseb meil kabinetis telefon, kõigepealt öeldakse, et kõne on välismaalt, ning siis päritakse, kuidas ühel või teisel meie kliendil või patsiendil läheb,» lisab ta.

Ilus saal ja lift

Seni puudus hooldusravikeskusel lift, nüüd on see olemas ja aitab maja teise korruse elanikel kas ratastooliga või ilma kergesti õue saada. Ka on tiibhoone teisel korrusel avar saal vaatega kolme suunda. Kui tulevikus võsaraiet teha, paistab akendest Alatskivi valge loss uhke alleega ilusasti kätte.

«Eks meie maja rõõmsamad hetked on siis, kui koolilapsed või ka päris muusikud tulevad meile kontserti andma,» räägib dr Müürsepp veel. «Ka oleme osa oma kliente ise viinud Alatskivi lossi kontsertidele. Üks meie 90ndates pime daam ihkab seda väga ja tellib iga kord endale ka maniküüri ja pediküüri.»

Peipsiveere hooldusravikeskuse kõige noorem elanik on praegu 43- ja kõige eakam 95-aastane.

Küsimuse peale, mis on saanud endisest hooldusravikeskuse majast Torilas, kust kahe aasta eest Alatskivile koliti, vastas Tomson, et see hoone on endiselt nende haldusalas ja ootab paremaid mõtteid. «Teeme nii, et üks asi korraga,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles