Üksteise toetus aitab haigusega võidelda

Ema Merle Anton ütleb, et neil Kärdiga on seljataga tõesti raskevõitu kogemus. Peale ravi ja teadliku toitumise on nad püüdnud ka rõõmsalt ellu suhtuda ning vältida üleliigset pinget. Foto: Sille Annuk

Ema ja tütar, Merle ja Kärt Anton, on meeskond, kes on otsustanud mitte alla anda kroonilisele soolehaigusele, mis tabas Kärti kaks aastat tagasi. Ema on oma tütart ravides palju õppinud ja nõus tugirühma looma.

Kärt põeb haruldast soolehaigust, mille nimi on haavandiline koliit. Selle põhjuseid ei teata, seda ennetada pole võimalik ja sellest täielikult paraneda samuti mitte. Ainus viis haigust kontrolli all hoida, on kasutada iga päev ravimeid, mis suruvad alla soole limaskesta põletikku.

Haavandiline koliit võib iseeneslikult taanduda ja peaaegu kaduda, siis aga jälle tagasi tulla. See avaldub kroonilises kõhulahtisuses, palavikus ja väsimuses. Põletiku süvenedes tekivad haavandid, mis põhjustavad sooleverejooksu, kehvveresust ja paljusid teisi seedeelundkonna probleeme. Umbes kolmandik haigestunuist vajab elu jooksul operatsiooni.

Võimatu leppida

Niisugust prognoosi oma lapse puhul kuuldes ei saa ükski ema rahulikuks jääda. «Ma mõtlesin, et see ei ole võimalik, et üks haigus tuleb ja rikub mu igati elurõõmsa  ja õnneliku tüdruku elu ära,» meenutab Merle Anton kahe aasta tagust meeleheidet.

Ta ütleb, et on väga tänulik Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arstile Tiina Rägole, kes tõi Kärdi kriitilisest olukorrast välja ning valvab praegugi ta last. Merle Anton on tänulik aga ka teistele terapeutidele, toitumisspetsialistidele ja rahvameditsiini asjatundjatele, kes on talle tütre tervendamisel tarkust jaganud.

«Ka ma ise asusin muidugi kirglikult tuhnima internetiavarustes. Lähtusin talupojamõistusest, et kui haigus istub seedeelundites, siis on lisaks ravimeile määrava tähtsusega õige toitumine,» räägib Merle Anton.

Praegu läheb 17-aastasel Kärt Antonil kõik ülesmäge. Tüdruk jälgib hoolega, mida ta sööb, saab käia pikemaid puhkeperioode võtmata koolis, laulustuudios ja trennis ning veeta aega sõpradega.
«Ühel päeval ma küll vihastasin, kui leidsin ta taskust kommipaberi,» räägib ema. «Ütlesin, et see on tema keha ja tema elu, milles ta elab! Ta peab ise hakkama enda eest hoolitsema. Mina olen talle juhtnöörid kätte andnud.»

Mõeldes aga selle keeruka tee peale, mis ta on koos oma lapsega läbi käinud, on Merle Anton loonud veebilehe www.paikesering.com. Seal kutsub ta kõiki inimesi, kelle lähedased või kes ise põletikuste soolehaigustega kimpus, oma kogemusi jagama.

«On ilmselge, et tervenemisel toimivad eri inimeste puhul erinevad meetodid. Tablett üksi ei ole imerohi, imerohi on inimene ise,» ütleb ta. «Inimene ise otsustab ju iga päev, mida ta sööb, millest mõtleb, kuidas töötab ja puhkab.»

Ta tütar Kärt on näiteks jõudnud nii kaugele, et praegu ta ravimit ei tarvita. Loomulikult arvestab ta igal sammul aga seda, mida ja kuidas sööb – niisiis päris tavaline tema elu ei ole.

Kui ta peakski sõpradega linnas mõnda kohvikusse põikama, tellib tüdruk vaid tassi teed. Sõbrannad on Kärdi dieediga kursis ega ahvatle teda muule.

«Ongi hea! Kui end koogitükist säästan, hoian ka raha kokku,» sõnab Kärt ja kiirgab positiivsusest.

«Kodus väldin praadimist. Kui ma panni peale midagi panna tahan, siis teen seda veega. Piima väldin samuti. Kohupiima söön ning jogurtit ja keefirit joon. Juustu ostan valikuliselt,» selgitab ta.

Kärt ütleb, et kui ta endale midagi kiirelt ja maitsvat teha soovib, siis segab ta keefirisse või maitsestamata jogurtisse mett ja kamajahu. Puuviljad on samuti head magustoidu asendajad, näiteks küpsetatud õunad.

Millest ta vahel puudust tunneb, on šokolaad. «Šokolaadides on tohutult palju suhkruid ja neid ei tohi ma üldse süüa,» räägib ta. «Kui, siis võtan hästi pisikese tükikese täiesti musta šokolaadi.»

Ema on õpetanud Kärdile selgeks ka aedviljade hautamise ja leiva küpsetamise ning soovitanud nisujahutooteid üldse mitte tarvitada.  Kõik need soovitused põhinevad ühel süsivesikutevabal dieedil, mis jätab toidusedelist välja piima- ja nisujahutooted, suhkru, tärklise – niisiis ka kartuli.

Katsetada ei tohi

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni juht Annely Soots  kinnitab, et põletikuliste soolehaiguste puhul on tõepoolest loogiline arvata, et peamine ravivahend on toit. «Tavaliselt ei teata aga, kuidas toiduga ravida, ning spetsiifilist süsivesikutevaba ehk SCD-dieeti on küllalt keeruline pidada, lihtsam on tablette manustada,» räägib ta. «Seepärast ongi vaja tugirühmi, toitumise töötubasid ja koolitusi. Ainult nii saab vahetada kogemusi ja toetada üksteist.»

Annely Soots rõhutab, et ta ei soovita kindlasti ühtegi dieeti ilma spetsialisti juhendamiseta katsetada. «Põletikus soolestikust imenduvad toitained üldse väga halvasti ning oskamatult dieeti pidades võidakse jätta ennast toitainete puudusesse.»

Lastekliiniku arst Tiina Rägo, kes Kärti ravib, ütleb, et haavandiline koliit on väga individuaalne haigus ning selle puhul ei saa kunagi võrrelda üht patsienti teisega. Dieetide koha pealt dr Rägo sõna sekka ei ütle. Ta leiab, et haiguse ägedas faasis on toitumispiirangud loomulikult vajalikud. Kuid kui haigus on taandunud ehk remissioonis, siis tunnetab iga patsient ise, mida ta saab süüa ja mida mitte.

Dr Rägo märgib veel, et loomulikult otsivad kõik patsiendid lisainfot internetist, ja kui Eestis tekib juurde üks lehekülg, kus soolehaigust põdevad inimesed saavad omavahel suhelda ja üksteist rasketel hetkedel toetada, siis on tal sellest ainult hea meel.

paikesering.com
• Päikeseringi seltsi veebikodu.
• Siin saab otsida, koguda ja levitada teadmisi ning kogemusi, mis aitavad põletikuste soolehaiguste, haavandilise koliidi ja Crohni tõvega inimestel oma seisundiga paremini toime tulla.
• Annab võimaluse leida uusi toetavaid sõpru.