Iraani kunstnik uurib, kuidas eestlased nõukaajal remonti tegid

Bita Razavit paelub Raua tänava korteri endise omaniku, praegu juba üheksakümnele läheneva Maiga Kallase tugev karakter ja karismaatilisus. Foto: Mana Kaasik

Karlovas Raua tänaval, pisut põõsaste varjus asub üks vana puumaja. Osa hoone katusest on vanast valtsplekist, osa katab eterniit. Just siin, Raua 16a on end sisse seadnud Iraani päritolu naine Bita Razavi. Ta on kunstnik Tartu linnaresidentuuris ning avas eelmisel nädalal külalistele sealsamas esimest korda oma stuudio uksed.

Razavit huvitab, kuidas eestlased nõukogude ajal ja varastel iseseisvuse aastatel remonti tegid. Ta on Raua tänava korteris lahti kiskunud eri tapeedikihid, lammutanud lagesid ja võtnud maha krohvi. Peale ehitusmaterjalide huvitab teda aga ka majas ligi 40 aastat elanud Maiga Kallase lugu.

Teda paeluvad Eesti inimesed, nende elutingimused ja mõttemaailm. Ja et sellest paremini aru saada, on vaja väljuda loomeinimeste ringist ning suhelda tavaliste inimestega. Käia Eesti maakohtades ja uurida ka sealset elu. Kunstniku jaoks on olnud need Eestis veedetud kuus aastat omal moel antropoloogiline teekond.