Uus seadus otsib tasakaalu mälestiste omanike ja neile seatud kitsenduste vahel

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus kaitse all olevast 96 ehitusmälestisest paikneb koguni 10 Supilinnas Lepiku tänaval. Lisaks on Tartus neli arheoloogia- ja 61 ajaloomälestist.
Tartus kaitse all olevast 96 ehitusmälestisest paikneb koguni 10 Supilinnas Lepiku tänaval. Lisaks on Tartus neli arheoloogia- ja 61 ajaloomälestist. Foto: Kristjan Teedema

Viis aastat tagasi alanud muinsuskaitseseaduse muutmine kulmineerus eile, kui hakkas kehtima uus seadus. Muinsuskaitse aluspõhimõtteid see ei muuda, küll aga täpsustab märgatavalt asjaajamist muinsuskaitseameti ja mälestiste omanike vahel ning loob esimest korda mälestiste omanikele kompensatsioonisüsteemi.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie selgitas, et uus seadus sai tõuke 2013. aastal mälestiste omanike seas tehtud uuringust. Sealt koorus välja hulk ettepanekuid ning kui lisati juurde muinsuskaitseameti enda aja jooksul kogunenud tähelepanekud, leiti, et mõttekam on välja töötada uus seadus, mitte muuta kehtivat.

Riik hüvitab

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles