:format(webp)/nginx/o/2019/05/01/12080874t1h320e.jpg)
Raadi järve linnapoolsel kaldal ja Eesti Rahva Muuseumi vastse hoone üüratu parkla kõrval hämaras pargis seisab teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite monument, kuhu mõnelgi tartlasel on neil päevil asja. Aga nii neil kui teistel ses pargis uitajajail on raske mitte märgata, et osa puid seisab püsti ausõna peal – murdunud ja pehkinud pärnatüved, õõnsad ja lõhenenud. Mõne juures on märgata ka värsket saepuru, sest on tükeldatud murdunud harusid.
Raadi mõisa pargina rajatud puistu on nüüd osa ERMi valdustest, kuid ametlik valdaja on Riigi Kinnisvara AS. «Meie haldame ja hooldame,» kinnitas RKASi kinnisvarahaldur Rauno Laiv. Igapäevased hooldustööd on tellitud ettevõttelt ISS Eesti. Vähemalt kord päevas vaatab keegi pargi üle.
Ohutus eelkõige
«Me oleme teadlikud, et need puud on seal kehvas seisus, aga see ala on looduskaitse ja ka muinsuskaitse all, mistõttu ei ole meil tegutsemiseks vabad käed. Olen hiljaaegu keskkonnaametiga suhelnud, viimati veebruaris, kui tahtsin korrastustöid kavandada, aga käsi pandi ette, sest pargis elab kodukakk,» ütles Laiv. «Kui puud on väga ohtlikus seisus, siis taotleme keskkonnaametist loa, võtame maha.»
Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialist Tarmo Niitla selgitas, et kui tuleb teade ohtlikust puust selles pargis, on nende ameti kontrollida ja otsustada, kuidas toimida. Lahenduseks võib olla raiumine, aga ka võra kärpimine. Peamine hindamiskriteerium on ohutus.
Me eeldame, et inimesel on nii palju tervet talupojamõistust, et ta ei lähe äikesetormiga Tartus parkidesse suurte puude alla jalutama, see oleks enda elu ohtu seadmine, ütles Tarmo Niitla.
Nüüdki vaatas ta üle rebenenud tüvega pärna ja nentis, et isegi kui see peaks tormiga kukkuma, ei ole mingit võimalust, et see kukuks kõnniteele, seega on oht vähim. Samas puu ise, olgugi ajast ja tormidest räsitud, on elupaigana väärtuslik ka sellisena.
«Vanade parkide suuremahulist rekonstreerimist ei soosita,» ütles Niitla. «Tihtipeale need vanad puud on muutunud tähtsaks neile, kes puu sees, peal või all elavad. Õõnsusega puu on sageli kellegi pesapuu, Raadil ka nahkhiirtele. Vanusega on tekkinud uus lisaväärtus.»
Just seepärast ongi Raadil lubatud lõigata ainult niipalju, kui on vaja ohutuse tagamiseks.
«Me eeldame, et inimesel on niipalju tervet talupojamõistust, et ta ei lähe äikesetormiga Tartus parkidesse suurte puude alla jalutama, see oleks enda elu ohtu seadmine,» ütles Niitla.
Heakorrakava koostamisel
Raadi puhul on tähtsal kohal ka ajalooväärtus. See platsike, kuhu on nõukogude sõdurite monument püstitatud, on juba 1838. aastasse dateeritud kaardil. Niisamuti on sel kaardil näha pargiteede asukoht.
«Vanad mõisapargid on võetud kaitse alla paljuski selleks, et keegi sinna midagi ei ehitaks. Kohati siiski on mõisaparki ehitatud nii elamuid kui laudakomplekse,» tõdes Niitla.
Laivi sõnul on praeguseks kokku lepitud tervele kõnealusele pargialale heakorrakava koostamises, et puistut järk-järgult uuendada. «Mõni puu vajab hoolduslõikust, mõni asendamist. Kuid terve puistu on sellises seisundis, et mõni mees võtaks kõik sealt maha,» lausus ta.
/nginx/o/2019/05/01/12080871t1hb4cb.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)