Päevatoimetaja:
Richard Särk

Kauksi Üllele tõi Liivi luuleauhinna vana üksiku puu kurb jutt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kauksi Ülle kirjutas pärast auhinna kättesaamist luuletuse «Imäpuu» Juhan Liivi kodutalu kambris oma käega liiviliku luule raamatusse.
Kauksi Ülle kirjutas pärast auhinna kättesaamist luuletuse «Imäpuu» Juhan Liivi kodutalu kambris oma käega liiviliku luule raamatusse. Foto: Reet Kruup / Peipsiääre vallavalitus

Aprilli viimasel päeval sai Liivi muuseumis Peipsiääre valla Rupsi küla Oja talus järjekorras 41. Liivi luuleauhinna Kauksi Ülle. «Liivi preemiat saiaq om kistumadaq au,» kommenteeris poetess murdekeeles.

Lõunaeestikeelne on ka auhinda väärt «Imäpuu». Selles 50-realises vabavärsilises luuletuses räägib üksi kasvama jäänud vana kõverik puu kurvalt, kuidas õed-vennad tema ümbrusest on viidud ära, et teha neist laudu, saepuru, hakk-, liim-, puitkiudu või vineeri. Koos nendega on kadunud loomadki.

«Imäpuu» ilmus mullu septembri Loomingus ja seejärel detsembris samalt luuletuselt pealkirja saanud raamatus.

Kauksi Ülle on muude esiletõstmiste kõrval pälvinud enne äsjast auhindamist aastal 1992 Bernard Kangro kirjanduspreemia ja aastal 2004 Gustav Suitsu luuleauhinna.

Tagasi üles