Muuseum kostitab õppureid ja õrnemat sugu puutööga

Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild proovis eile uues puutööklassis uue puidutööpingi ja vana puuri oma käega järele. «Üks käsi peale, teine alla ja muudkui vänta, küll sa hakkama saad,» õpetas teda muuseumi vanemkonservaator Joel Kõivistik. Foto: Margus Ansu

Rohkem külastajaid, rohkem avatust, rohkem oma käega tegemist – seda ootavad poliitikud muuseumidelt. Põllumajandusmuuseum läheb üles vuntsitud tõllakuuris nüüd nii kaugele, et toob naisedki köögist puutööpingi taha.

«Naistel on väga suur huvi puutöö vastu,» kinnitas Ülenurmel asuva Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild põhjalikult remonditud tõllakuuri puutööklassis. «Jaanuari lõpus on siin naiste puutööpäevad, huvilisi on palju. Naistele pakub väga huvi ka roigasmööbli valmistamine.»

Tule taevas appi! No miks küll naised vabatahtlikult veel ühe töö meestelt tahavad üle võtta? «Puutöö on mõnus, närv puhkab seda tehes,» muheles eile vajalikke tööriistu puutööklassi kolinud muuseumi vanemkonservaator Joel Kõivistik. Tema kaasa, muuseumi puidurestauraator Janika Turu rääkis sama juttu.

«Köögipoole asju, näiteks lõikelaudu, pole naistel ju raske teha,» jätkas Kõivistik. Stoilise rahuga lisas ta, et eks üht-teist jääb puutöös ka meeste pärusmaaks, sest kes siis ikka naistele toorikud valmis teeb.

Kümne uhiuue puidutööpingiga õppeklass asub muuseumi ekspositsioonihoones nr 3 ehk vanas tõllakuuris, mis CO2 kvoodi müügist saadud raha ja põllumajandusministeeriumi toetusega põhjalikult korda tehti. Selles õppeklassis jätkavad puutööoskuste omandamist ka Tartu kutsehariduskeskuse õpilased ja Tartu kõrgema kunstikooli tudengid.

Tõllakuuri teise otsa ehitati korralik tööruum puidurestauraatoritele ja vanale metallile värske ilme andvale keemikule-restauraatorile.

«Enne oli siin meie puidutöökoda, kus talvel oli sooja vaid viis-kuus kraadi,» rääkis Merli Sild. Nüüd on ligi 280-ruut­meetrise tõllakuuri kõigis siseruumides tänu CO2-rahale korralik kütte- ja elektrisüsteem ning ventilatsioon. Nendeks töödeks kulus 178 000 eurot.

Põllumajandusministeeriumilt saadud 10 000 euroga saadi hoonesse vesi ja kanalisatsioon, ka tehti korda valgustus ning soetati sisustust.

Muuseum sai oma nelja hoone energiasäästlikumaks ehitamiseks CO2-raha 3,7 miljonit eurot. Järgmisena läheb töö lahti vanas laudas, siis linamajas ja lõpuks häärberiski.