Küsitlus: uus aasta – arvamusi, ootusi ja lootusi

Тынис Лукас. Foto: PM.

Tartu Postimees küsis Tartus tegutsevatelt olulistelt inimestelt: mida toob 2009. aasta teie juhitavale organisatsioonile või valdkonnale, Eestile ja teile endale?

Tõnis Lukas
Haridus- ja teadusminister

1. Haridus- ja teadusministeeriumile toob 2009. aasta eelmisega võrreldes oluliselt väiksemad tegevuskulud. See on ühtaegu nii hea kui ka halb.

Hea selles mõttes, et ikka on aeg-ajalt tervislik püksirihma koomale tõmmata ja oma igapäevakuludes kokkuhoidlikum olla.

Keeruline seepärast, et edasi tuleb lükata mõned suuremad plaanid oma tegevuse intensiivistamiseks, või nõuab nende elluviimine siis rohkem aega. Pean silmas näiteks lisajõudude kaasamist haridusstrateegia kokkupanekuks ja haridusseadustiku ümbertegemiseks täiendavate analüüside ja uuringute tellimist.

Sel aastal vahetub üks asekantsler, mis tähendab ka mõningast ümberkorraldust organisatsiooni töös.

Töö sisu mõttes on 2009.aasta kindlasti süvenemise aasta.

Populistlikku kära ja pealiskaudsust haridusteemade ümber on olnud nõnda palju, et ministeeriumi asi on seda tasakaalustada tõsise ja sisulise tööga, olla aus väljaütleja – nõudlik kõigi haridusasutuste ja ka iseenda suhtes!


2. Eestil on tarvis seniseid põhiprotsesse tasakaalukalt jätkata. 2009. aastal jätkame õpetajaameti väärtustamist paljude erinevate tegevustega, aga ka üldise usalduse õhkkonna loomist kooli, koolijuhi ja õpetaja ümber.

Jätkub suund kooliturvalisuse tagamisse ja koolikiusamise ennetamisse. Aasta saab määravaks uue õppekava kujunemisel.

Muidugi jätkub koolivõrgu kujundamine, pidades silmas nii hariduse võrdset kättesaadavust nooremates kooliastmetes kui kvaliteeti kesk- ja kõrghariduse tasemetel.

Me ei saa lasta demograafilistel protsessidel ennast üllatada – ka õpilaste ja üliõpilaste arvu kahanemisele tuleb vastus leida organiseeritult ja üleriigiliselt.

Alanud aasta on täiesti kindlasti ka aasta, mil tõendub jätkuvalt haridus- ja teadusvaldkonna eelisrahastamine ja eelisarendamine Eestis.


3. Ise jätkan sissetallatud rajal.

Toomas Kiho
Ajakirja Akadeemia peatoimetaja

1. Alanud aastal jätkab Akadeemia tuntud mahus ja mihus, ikka 12 numbrit aastas.
Tänavu aprillis möödub – juba ja just – 20 aastat Akadeemia kui Eesti Kirjanike Liidu kuukirja Tartus esimese vihu ilmumisest.

Muide, tolle numbri puhul on huvitav kõrvutada praegust vabaduseaega toonase nõukogude ajastuga – nimelt tähistasime juba läinud aasta lõpul, 28. detsembril, 20 aasta möödumist tolle numbri ladumisele andmisest trükikotta –, milline üüratu oli siis ilmumistsükkel!

Läbi talve ja kevade kuni suve lõpuni jätkame Akadeemias tööd ka raamatusarja «Eesti lugu» kallal, mida üllitame koostöös Eesti Päevalehega ning mille viimane raamat jõuab lettidele 29. augustil.

Aprillis anname muuseumiaastale mõeldes välja Akadeemia muuseumiteemalise erinumbri Eesti Rahva Muuseumi sajandaks sünnipäevaks.

Aasta algul korraldame traditsioonilise akadeemilise seminari eelmise aasta parimate
autorite osavõtul.


2. Eestile kui tervikule on 2009 kindlasti majandusliku eneseleidmise aasta, inflatsioonikriteeriumi täitmise aasta, majanduslanguse üle arutlemise aasta, innovatsiooniaasta jne, mis aga kokkuvõttes peaks Eesti eurolõime üha tugevdama.

On kindlasti ka oma juurte märkamise aasta, sest on ju laulupeoaasta. Juunis on Eesti lipu 125. sünnipäev, ja et esimesest laulupeost möödub ümmargune 140 aastat, siis on juunis ka Eesti hümni 140. sünnipäev.

On ERMi 100. sünnipäeva aasta. Juunis on landesveeri üle saavutatud võidu 90. aastapäev ja küllap avatakse Tallinnas Vabadussõja võidusammas ning Tartus Vabadussild. On ka Lennart Mere 80. sünniaastapäev ja Tallinna lennujaama Lennu-jaamaks nimetamise aasta.

Sügise hakul möödub 20 aastat raudse eesriide kadumisest: 1989 langes Berliini müür ning toimus Balti kett. Isiklikumas plaanis lisan, et sügisel saab 25 aastat luuleteatri Valhalla esimesest ülesastumisest.

Aga niisama palju, kui alanud aastal on meenutamist väärivat, sünnib kindlasti ka uusi algatusi – just nende nimel tasub elada, pingutada ja töötada. Siis võib oodata helgemaid hetki, meie kõigi jaoks. 

Toomas Haldma
Tartu Ülikooli majandus­teaduskonna dekaan

1. Teaduskonnale. Haridusvaldkonnas luuakse vundament aastatega. Nii hakkavad enam meie õppetöö arengule mõju avaldama eelmistel aastatel loodud uued õppekavad ja arendused toimivates programmides.

Jaanuaris alustame avatud ülikooli raames vastuvõttu avaliku sektori juhtidele mõeldud strateegilise juhtimise magistriõppesse. Esmased märgid näitavad, et ministeeriumide, riigiametite, haridusasutuste, omavalitsuste ja teiste avaliku sektori asutuste arengusuundade ja otsuste kujundajad tunnevad elavat huvi selle veebruaris käivituva kaheaastase magistrikava vastu.

Usume, et ka alanud aastal areneb majandusteaduskonna  teadustegevuse nähtavus nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selleks annab alust teadmine, et teaduskonna õppejõudude ja teadurite rahvusvaheline publitseerimine on viimasel ajal tuntavalt kasvanud.

Loodame hoida ka doktoritööde kaitsmiste arvu eelmise aasta tasemel. Ees ootavad mitmed konverentsid, mida meie instituudid ja õppetoolid korraldavad. Tuginedes eelöeldule usun, et teaduskond annab oma panuse teadmistepõhise majanduskäsitluse arenguks Eestis.


2. Eestile. Tekkinud raskused on ületamiseks. Muutunud majanduskeskkonnas on ettevõtjate lähtepositsioon koondunud enam ühise joone taha. Need olud loovad samas uusi väljakutseid ja Eesti peaks end selgemalt positsioneerima esmalt Balti mere regiooni ja seejärel ka laiemas tööjaotuses.

Uus olukord nõuab analüütilist mõtlemist ja eneseusku rohkem kui paljud varasemad aastad. Usun, et Eesti loob pinnast uuele kasvule.


3. Endale. Ees ootavad mitmed erialased väljakutsed. Näiteks märtsis tuleb läbi viia juhtimisarvestuse kursus ligi 20 Saksa, Rootsi ja Poola ettevõtjale, kes osalevad Berliinis tegutseva Euroopa Majanduskõrgkooli Exe­cutive MBA programmis.

Programmi raames külastatakse viit Kesk- ja Ida-Euroopa kõrgkooli (nende hulgas ka Tartu Ülikooli) ja tutvutakse kohapealse majanduskeskkonnaga.

Samas tahaks säilitada tasakaalu igapäevatöö, enesearendamise, tervisespordi, kultuurisündmustest osasaamise ja pere ringis veedetud hetkede vahel. Huvitav on näha, millised valikud edasiseks teeb poeg Priit pärast sõjaväeteenistuse läbimist. 

Tiina Rebane
Eesti Rahvusringhäälingu Tartu stuudio juhataja

1. ERR Tartu stuudio raadio- ja telepool saab sellel aastal ühe katuse alla. Loodame, et odavaima pakkumise teinud ehitajad suudavad tähtaegadest kinni pidada ja hea töö teha, nii et märtsis oleksime juba ainult Riia 24 aadressil.

Üks katus aga ei tähenda veel, et osakond oleks kohe ka tervik. Seepärast seisab ees ühistel väärtustel ja meie-tundel põhineva, ühise eesmärgi nimel tegutseva üksuse loomine.
Meie eesmärk on anda Tartu ja üldse Lõuna-Eesti inimestele võimalus väljendada ennast nii, et nende mõtted ja teod oleksid kuuldavad ja nähtavad kogu Eestis. Ja seda ka suviste puhkuste ajal.

Et ka tele uudistetegijad töötavad nüüd Tartu stuudio koosseisus, siis on võimalik tööd planeerida. Kahjuks esimesel poolaastal Tartust pikemaid telesaateid eetris pole, aga suvel jälle. Hoolimata üldisest majanduslangusest püüame anda oma parima.


2. Eestis inimesed väsivad ümbritsevast surutisest ja väheneb aina ärritavaid uudiseid edastava meedia tarbimine. Inimesed pöörduvad rohkem iseendasse ja püüavad leida oma põhiväärtusi.

Ellu jäävad need, kes hindavad inimlikke väärtusi materiaalsetest enam, kes lepivad hetkel vähemaga ja on valmis tuleviku nimel rohkem tööd tegema, ennast arendama, muutuma.
Esile tõusevad need, kes suudavad oma liivakastis lossi ehitada ega püüa ennast upitada teise ehituse segitrampimisega. Kuigi õhk on ümberringi tigedusest tüüne, tapab see lõppkokkuvõttes tigetsejaid endid.


3. Aasta on alanud üpris tormiliselt ja kindlasti see ka nii jätkub. Isiklikult loodan sellel aastal õppida, kuidas töömõtted öösel padja alt minema ajada. Tuge selleks annavad mu abikaasa, lapsed, head sõbrad ja Zonta klubi.