Autosport täidab endiselt vana rallihundi päevi

Läinud sajandi Eesti parim rallisõitja Uno Aava ütles, et võidusõitmiseks pidi omal ajal kasutama kõiki võimalusi. Pildil oleva sõiduriista sarnasega on ta isegi sõitnud. Foto: Margus Ansu

Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks tunnistatud Uno Aava jutustas spordimuuseumis oma kirevast ja rallirikkast elust.

Aava rallisõidukarjäär sai alguse 1952. aastal, kui ta pärast sõjaväest vabanemist asus tööle autojuhina. Oma elu esimesel motokrossil osales ta 1952. aasta talvel.

«Olin huviline juba enne sõjaväge, kuid siis ei olnud mul veel mootorratast,» rääkis Aava, «siis võis mind näha raja kõrval seismas.» Juba 1956. aastal võitis ta kaks esikohta mootorrattaga IŽ-56: üks võit tuli vigursõidus, teine vabariiklikus tähesõidus.

Autoga osales Aava esimest korda võidusõidul 1958. aasta alguses. Tema esimene ralli lõppes katkestamisega, sest Pobedal tuli kurvis ratas alt ära. «Tol ajal tuli kasutada kõiki võimalusi – sõita sellega, millega sõita saab,» rääkis ta.

Väikesed kuradid teel

Autorallid panid juhtide vastupidavuse tõsiselt proovile, sest kestsid tihti mitu päeva ja ööd.
Kahe ja poole ööpäevaga oli vaja sõita näiteks 6000 kilomeetrit. «Pandi paika mingi aeg, millega peab järgmisesse punkti jõudma, aga ega keegi ei jõudnud ette antud ajaga,» rääkis Aava, «siis võitiski see, kes jäi kõige vähem hiljaks.»

Kaks meest, kes autos istusid, ei jagunenud juhiks ja kaardilugejaks, vaid juhtisid kordamööda. Kord tukkus Aava kõrvalistmel ning vahepeal ärgates vaatas, et juhtki tukub ja juhib korraga.

«Teate, räägitakse väikestest kuraditest teel. Mina nägin neid ka kord. Oli ralli kolmas öö ja mul läks ikka veidi aega, et aru saada, et need on eessõitva auto tuled ja minu auto ujub teel,» jutustas ta.

Autospordimaailm on radikaalselt muutunud. «Praegu on autol sees ainult nii palju bensiini, kui on kiiruskatseks vaja. Ei midagi muud. Aga meie kandsime omal ajal kaasas kõikvõimalikke vajalikke juppe – mutreid, polte, varuosasid – ja veel vett, bensiini, õli, sest kunagi ei võinud ju teada,» meenutas Aava.

Näiteks pidid sõitjad ise endale legendi koostama. Anti kaart ja anti paber, kus oli peal raja kuju, kuid kahe asja ühendamine oli sõitjate endi teha. Arvutamiseks kasutati lükatit.

Aafrikas autohoolduses

Elu on Aavale palju kirevaid seiklusi teele veeretanud. 1967. aastal toimus Etioopias kõrgmägede ralli. Mehed saadeti kohale kaks kuud varem ning neid ootas ees suur üllatus, kui nad nägid, et Volgad ja Moskvitšid lihtsalt seisid igal pool. «Võisime siis kaasa võtta mootori, kuid auto pidime kohapealt valima,» jutustas Aava.

1969. aastal komandeeriti ta Nigeeriasse Lääne-Aafrika autode teenindusvõrgustikku arendama, kuid juba aasta pärast tuli Moskvast käsk, et teda on vaja Nõukogude Liidu meeskonnale Londoni-Mehhiko autoralli rajalegendi looma.

«Nädal aega sõitsime Lõuna-Ameerika savannides, pampades ja mäestikes. Kohati oli õhk nii hõre, et Moskvitšil oli raske liikuda,» rääkis Aava.

Kui ta Nigeerias elas, saadeti kolm meest rajalegendi tegema ning nad olid kaasa võtnud 25 liitrit vett, millest 15 liitrit oli mõeldud tehniliseks kasutuseks. Tagasi jõudes oli nende esimene lause siiski: «Palun andke vett!» Selgus, et tilgatumaks oli joodud ka tehnilise vee kanistrid.

1974. aastast hakati välja andma Uno Aava võidusõidukarikat. Nüüd on küll karikajagamisse paus jäänud, sest viimati võideti Aava-nimeline karikas 1988. aastal, kuid on lootust, et võistlusele puhutakse sisse uus elu. Nimelt olla Aava juures käinud juba mõned huvilised asja uurimas.

Eesti noortest motosportlastest hoiab Aava pöialt Ott Tänakule ja Kevin Korjusele. «Autosport on praegu täitsa heal tasemel. Sellest peaks hoopis rohkem rääkima, sest noorte meeste tulemused on maailmaklassist,» ütles ta.

Eesti auto-motosport

• Tänavu tähistatakse Eesti auto-motospordi 90. aastapäeva.

• Esimese eestlasena sõitis võidu juba 110 aastat tagasi Samo Suurmets.

• Eesti 20. sajandi parim rallisõitja Uno Aava sündis 1928 Vologdas.

• Võistlemist alustas ta 1952 mootorratastel, 1958 läks üle autodele.

• Tema esimene võistlusauto oli Pobeda ehk GAZ M-20.