Vahur Kollom: teeme Tartu suuremaks

Vahur Kollom Foto: Mats Õun

Väike puust linnake on olemuselt mitu korda suurem, kui rahvaarv seda näitab. Tartu ülikool ja Eesti Rahva Muuseum on kui linna visiitkaardid. Samuti on Tartu ka Lõuna-Eesti tõmbekeskus, kus käiakse koolis, tööl ja igapäevaseid oste tegemas. Nõnda kõnetab linnavõimu tegevus tunduvalt rohkem inimesi kui ainult kohalikke elanikke.

Suurenenud äärelinnastumine avaldab survet linnaeelarvele. Tänavad peavad olema korras, kuid ka uuenduslikud ideed vajavad elluviimist, et muuta linna ligitõmbavamaks elanikele ja külalistele. Kuid raha hulk eelarves on piiratud. Võtta rohkem laenu kõlab lihtsa lahendusena, kuid ülemäära laenates võime tekitada kasu asemel kahju.

Euroopa Liidu toetustel on investeeringutes täita oluline roll. Kuid toetusreeglite muutumine mõjutab Tartutki. Vabaerakond on teinud selles valdkonnas mitmeid ettepanekuid, et lõpetada Tallinna-keskne regionaalpoliitika. Valitsus peab taotlema Eestile Euroopa Liidus lubatud erandit, majandusterritooriumi kaheks jagamist: ühel pool 425 000 elanikuga Tallinn ja teisel pool 891 000 elanikuga muu Eesti.

Selle erandi kiirendatud korras rakendamise üle uuel finantsperioodil peabki Euroopa Komisjoniga juba nüüd läbi rääkima. Selline Eesti majandusterritooriumi kaheks jagamine võimaldab suurema osa Eestist määratleda ELi vähem arenenud piirkonna staatusesse.

Tänavad peavad olema korras, kuid ka uuenduslikud ideed vajavad elluviimist, et muuta linna ligitõmbavamaks elanikele ja külalistele.

Mida muudatus kaasa toob? Selle lahenduse rakendamisel saab toetusi 15 protsendi suuruse omaosalusega muidu ettenähtud 45 protsendi asemel. See muudaks euroabi väljaspool pealinna kättesaadavamaks.

Vabaerakondlane Kaul Nurm on varem tõ­denud, et juba kaks finantsperioodi on Euroopa Liidu tõukefondide raha läinud valdavalt vaid pealinna ülesehitamisse, mitte aga sinna, kuhu see on mõeldud, perifeeria järele aitamiseks.

Eesti valitsused on jätnud kasutamata ühe väga hea võimaluse suuremate toetuste saamiseks. Veel ei ole teada, kust leiab uus valitsuskoalitsioon riigieelarvest 900 miljoni eurose katte tõukefondi projektide ning 400 miljonit eurot maaelu arengukava ja kalandusfondi omaosaluse lisarahastamiseks. Kas ei pane mõtlema?

Kuidas saab Tartu siin kaasa aidata? Väga lihtne, linn saab survestada valitsust, et see taotleks Euroopa Liidult erandit Eesti majandusterritooriumi kaheks jagamiseks. Sellest võidaksid peale Tartu ka kõik teised väiksemad omavalitsused Eestis. Miks mitte seista terve Lõuna-Eesti eest!

Viieteiskümneprotsendine omaosaluse määr annab võimaluse suuremateks investeeringuteks. Näite Arena Tartu multihalli ehitamise teeks see linnale jõukohasemaks, selline keskus aga Tartu suuremaks.