Teadusdoktor hoolitseb liivi aabitsa eest

Riialane Valts Ernštreits peatub tihti Emajõelinnas, sest ta on Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur.

FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli aulas sai 1. detsembril doktorite promoveerimisel tähtsa dokumendi teiste noorte teadlaste hulgas Valts Ernštreits (37), kes on viimasel 20 aastal õpingute kõrval andnud suure osa oma elust liivi asja ajamisele.

Ernštreits käis Tartus ka novembri viimasel nädalal. Ta pidas liivi keele ja kultuuri aastat kroonival konverentsil ülikooli ajaloo muuseumis Toomel ettekande «Liivi keelest tänapäeval». Kõigepealt tõlkis ta aga sealsamas valges saalis Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne lause-lauselt liivi keelde.

Ernštreitsil on mitut laadi tegevustest tihedalt täidetud kogu päev. Seetõttu oli üsna loomulik, et suitsupausi täitis ta muuseumi ukse ees liivi aabitsa korrektuuri lugedes.

Käsikiri ootas avaldamist

«Aabitsa käsikiri valmis Korli Staltel ilmselt 1938. aastal. See jäi aga välja andmata, ei olnud isegi kaua aega teada, et käsikiri on olemas. See tuli täitsa juhuslikult kuus aastat tagasi välja, Renate Blumberga leidis selle Eesti rahvusarhiivist,» ütles Ernštreits.

Vanas käsikirjas on väljaandjaks märgitud Emakeele Selts. «Meil tekkis Liivi Kultuuri Keskuses mõte, et võiksime selle liivi keele ja kultuuri aasta puhul trükki anda koostöös praeguse Emakeele Seltsiga, kuna käsikiri on ju tookord selle seltsi tellimusel tehtud,» ütles ta.

Liivi kirjamehe ja koolmeistri Korli Stalte (1870–1947) koostatud aabits on jäänud toimetamisel Ernštreitsi sõnul tekstiliselt peaaegu samasuguseks, nagu see oli algses käsikirjas. Ainult ortograafia on tänapäevastatud.

Kaks Eesti, kaks Läti kooli

Kuna tegu on piiriüleses koostöös valmiva aabitsaga, on ka illustratsioonide tegijad Lätist ja Eestist – nelja kooli õpilased. Kuolka kool esindab Kuramaa liivlasi. Pale kool on Eesti piiri lähedal, kus asub ka Liivimaa liivlaste muuseum. Eestist on Kilingi-Nõmme gümnaasium ja Metsapoole põhikool.

Metsapoole kool asub kunagisel liivlaste alal, kooli nimi tuleb Liivi piirkonnast Metsepole. Kilingi-Nõmme on kunagise liivlastele kuulunud ala hea naaber.

«Ma usun, et aabitsa ilmumine on heaks põhjuseks nende nelja kooli lastel omavahelisi kontakte jätkata,» märkis Ernštreits. «Nende koolide lapsed tegid 297 joonistust, mis läksid ka kõik aabitsasse. Iga laps, kes pildi joonistas, saab endale ühe eksemplari. Aabitsa esitlus on Läti kahes koolis veel detsembri lõpus, Eesti kahte kooli jõuab aga alles uuel aastal.»

Aabits on täielikult liivikeelne. Viimane kaanest kaaneni liivikeelne raamat ilmus Ernštreitsi andmeil aastal 1943. Aabits on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes tahavad liivi keelt õppida. Et seda saaks kasutada õppematerjalina, on valmimas töövihikud läti, eesti, soome ja inglise keeles.


Liivi kirjakeele kujunemise teemal rahvusvaheliselt tähelepanuväärse doktoritöö kirjutanud Valts Ernštreits, kes on ka luuletaja, kunstnik ja kassiomanik, andis intervjuu, mis ilmub 9. detsembri Tartu Postimehes.

Tagasi üles