Margo Külaots: kaugküttevõrgu laienemine jätab ahikütte alles

Margo Külaots Foto: TPM

Kaugküttevõrgu laiendamisest kõnelevad Tartu Postimehes nii puitasumite kaugküttega liitumise pooldajad kui ka selles kahtlejad, kes pelgavad ahiküttest loobumise sundi, aga kinnitan kõigile – vägisi kedagi ei sunnita. Ja miks üldse sundida millekski, mida tehakse vabatahtlikult? 

Mul on hea meel, et kunstiajaloolane Enriko Talvistu kostis äsja mõnegi hea sõna kaugkütte kohta ja soovitas seda teistelegi. Samas on viimasel ajal ilmunud ka lugusid, mille autorid pelgavad ahikütte keelustamist Tartu ajaloolistes puitasumites. Põhjust selleks võib anda linna otsus määrata Supilinn ja Karlova värskes üldplaneeringus kaugküttepiirkonnaks, samuti äsja vastu võetud õhukvaliteedi parandamise kava bensopüreeni osas, ent muretseda pole siiski vähimatki põhjust – ahikütte keelamist ei kavanda Tartu linn ega ka Fortum. Küll aga peame muutma kaugküttega liitumise koostöös linnavalitsusega lihtsamaks.

Ettevõtjana olen ratsionaalne ja annan endale aru, et mistahes keelamine tekitab inimestes trotsi ning pahameelt, see oleks lihtsalt rumal ja lühinägelik. Pealegi pole mõtet sundida kedagi tegema midagi vägisi, kui ta teeb seda palju parema meelega vabatahtlikult. Samas on linnal lausa kohustus parandada Tartu õhu kvaliteeti, mis on iseäranis halb just Karlovas, Tammelinnas ja Supilinnas ning seda just ahikütte ohtra kasutamise tõttu.

Tsiteerin õhukvaliteedi parandamise kava: vähkitekitav bensopüreen tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel ja selle sisaldus on meie linna õhus üle piirnormi. Seos ahiküttega on otsene, õhu bensopüreenisisalduse keskmine sihtväärtus on olnud normist kõrgem just sügiseti, talviti ja varakevaditi, langedes kokku kütteperioodiga. 2015. aastal mõõdetud maksimumkontsentratsioon oli aga võrreldes teiste aastatega ebatavaliselt madal just seetõttu, et talvel ja varakevadel oli ebatavaliselt soe ning seetõttu köeti ka vähem ahje.

Võime ju rääkida eesmärgist saavutada Tartus puhtam õhk, aga inimesi ajendab siiski liituma eelkõige mugavus ja hind.

Igal juhul on sihtväärtus olnud Karlovas, kus asub ka mõõtejaam, aasta keskmisena ületatud kõigi viimase viie aasta jooksul. Halvimatel päevadel ületas bensopüreeni maksimumkontsentratsioon Karlovas normi kümme korda ja Tammelinnas lausa 12 korda. Ahju kütmine on romantiline, aga kas terviseriski hinnaga?

Õhus oleks bensopüreeni vähem, kui ahjusid köetaks kuiva haluga, aga küttepuude kerkivad hinnad tekitavad veelgi tugevama surve osta odavamat, märga halgu. Muidugi võib loota, et inimesel on kahe aasta küttevaru ja puu saab kuivada, aga enamasti pole puitasumite väikestes kuurides selleks ruumi.

Muide, sama õhukvaliteedi uuring vaatles ka kolme Tartu katlamaja ja koostootmisjaama väljutatava bensopüreeni heidet ja sai tulemuseks, et need kolm saastavad Tartut kohtküttest 17 korda vähem. 82 protsenti Euroopa Liidu bensopüreeniheitest tuleb elamute kütmisest ja vaid 2,6 protsenti autoliiklusest ning 0,6 protsenti soojuselektrijaamadest, mille hulka kuulub ka Fortumi koostootmisjaam.

Kaugküttele ülemineku huviliste hulk kasvab igasuguse välise sunnita. Kui veel 2013. aastal oli 44 uut liitujat ehk ühistut või eramaja, siis mullu juba 106 liitujat. Võime ju rääkida eesmärgist saavutada Tartus puhtam õhk, aga inimesi ajendab siiski liituma eelkõige mugavus ja hind. Küttepuu hind on hüppeliselt kerkinud, kuiva halu ostmine ja sellega kütmine maksab praegu juba rohkem kui kaugküte.

Mugavuses ja tule­ohutuses on erinevused juba leebelt öeldes suured.

1. Kaugküttesüsteem ei vaja sisuliselt hooldamist erinevalt ahjudest. 2. Puudub vingu- ja tuleoht. Teil võivad ju olla korras küttekolded, aga see teadmine ei pruugi rahustada, kui ühel teie maja korteriomanikul ei ole. 3. Jääb ära igasügisene puude ostmise ja kuuri ning seejärel tuppa tassimise vaev. Kahju on eakatest inimestest, kes peavad puid vedama teisele või kolmandale korrusele. 4. Toas on ühtlane ja reguleeritav temperatuur. 5. Inimesed mitte ainult ei reisi rohkem, vaid nad ka elavad sageli mujal – talvel koju naastes ei pea muretsema, kas mõni toru on puruks külmunud – tuba on soe.

Ammu on möödas ka ajad, mil katlamaja korstnast tuli välja kogu see jääk, mis masuudi põletamisest üle jäi. Fortumi elektrijaamades ja katlamajades kasutatakse Eesti hakkpuitu ja turvast, eriti külmadel päevadel käivitatakse ka gaasil töötavad katlad. Me võtame suitsugaasidest välja sinna jäänud soojuse ja puhastame korstnast väljuva suitsu filtrite abil peen­osakestest. Veelgi enam, me kasutame aina rohkem ära ka teiste Tartu tootmisettevõtete jääksoojust, mis varem lendas lihtsalt taevasse. Kõik see on võrreldamatult keskkonnasäästlikum kui ruumimeetrite kaupa hoovidesse halge vedavate veoautode kasutamine.

Paraku kinnitab ka Tartu õhu kvaliteedi parandamise kava, et paljud linlased pelgavad endiselt kaugküttevõrguga liitumise ja radiaatorite tuppa vedamise maksumust. Kindlasti on see odavam näiteks maaküttevõrgu ehitusest, «toru majja tõmbamise» puhul käib jutt keskmiselt paarist tuhandest eurost. Edasi tuleb soetada kortermajja soojasõlm hinnaga umbes 3500–4000 eurot ning seejärel rajada hoonesisene torustike ja radiaatorite süsteem. Selle maksumus sõltub juba maja suurusest, hoone muudest eripäradest ja töö tegija pakutud hinnast. Kõik see tähendab asjaajamist ja ehk ka laenu võtmist, aga ma pole küll seni kohanud ühtki ühistujuhti, kes pärast kahetseks.

Praegu vaatab inimene kaugküttevõrgu kaardile ning nähes, et tema majast torustik mööda ei lähe, loobub ta ka mõttest Fortumi poole pöörduda, kuid kui naabrid üheskoos soovivad liituda, oleme tõenäoliselt valmis kaugküttetorud kohale vedama.

Õhukvaliteedi parandamise kava soovitab omavalitsusel nõustada majaomanikke ning maksta toetusi hoonesisese küttesüsteemi rajamiseks, aga ka seda, et Fortum tagaks liitumistasuta või sümboolse liitumistasuga kaugkütteliitumise. Oleme siiski äriettevõte, me ei saa teha töid päris oma kulu ja kirjadega, aga tahame tulla liitumistasu asjus senisest rohkem vastu piirkondades, mille lähistel juba on torustik või siis kuhu ehitame torustiku.

Juba mais korraldab Tartu regiooni energiaagentuur Karlova elanikele infopäeva, kus tutvustatakse kaugküttega ühinemise võimalusi. Linngi kavandab arendajatele, planeerijatele ja projekteerijatele lähiajal kaugkütte infopäeva.

Praegu vaatab inimene kaugküttevõrgu kaardile ning nähes, et tema majast torustik mööda ei lähe, loobub ta ka mõttest Fortumi poole pöörduda. Ta ei pruugi teada, et kui rääkida läbi ka naabermajade elanikega ja kui nemadki soovivad liituda, oleme tõenäoliselt valmis kaugküttetorud kohale vedama. Kui huvilisi on piisavalt, saame korraldada ka liitumise tasuta.

Tahame teha selliste päringute tegemise senisest lihtsamaks ja loome Fortumi kodulehele akna, kuhu huviline saab toksida maja numbri ja veel mõned andmed ning me saame talle peagi vastata, kas ja millal on võimalik kaugküttega liituda.

Kui hoones on kavas teha remonti, saab seda kavandada koos sisemise küttesüsteemi ehitusega. Samuti võiks soojatorustike ehitus haakuda tänavakatete remondi plaaniga – pole ju mõtet hakata lõhkuma värskelt paigaldatud asfalti.

Nii linna, Fortumi, ühistute kui ka kinnisvaraarendajate tegevus võiks käia senisest ühtsemas taktis. Muidu juhtub nii, nagu läks Supilinna Kapsa tänavale ehitatavate kortermajade kavandamisel: arendaja lähtus 1990. aastatest pärinevast detailplaneeringust, mis nägi ette gaasikütet. Nüüd siis tulebki sinna kaugküttest kulukam ja regulaarset hooldust nõudev gaasiküte. Tänavu suvel, kui need majad valmivad, liigub ka Fortum ise torustikuga mööda Oa tänavat Kapsa tänava poole. Heade mõtete linnas võiks asjad teisiti käia, pole kahtlustki, et Tartu on tark linn.