Vaat sul ülikoolilinna: laiad laaned, suured põllud ja lirtsuvad sood

Tüüpiline Tartu linnavaade - heinategu Tartu Agro Ilmatsalu põllul. Foto: Kristjan Teedema

Statistikaameti värskest ülevaatest selgub, et Tartu linnast üle veerandi on mets ja üle kolmandiku haritav maa, lisaks sood ja heinamaad.

Märgalade osakaal on 3,6 protsenti, rohumaade osakaal 7,7 protsenti, metsamaa 27,5 protsenti  ja haritav maa 36,3 protsenti. Ja kus siis inimesed elavad? Selgub, et ligi veerand mahub määratluse alla muu maa, selle hulgas on ka elamumaad.

Eesti pindalast tervikuna on 52 protsenti kaetud metsaga, haritavat maad on 24 protsenti, märgalasid seitse protsenti, rohumaid viis protsenti ning muud maad 12 protsenti.

Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osakaalult enim Kihnu saarel.

Statistikaamet lisas kommentaaris, et kui loogiliselt mõelda, võiks eeldada, et linnades on metsa vähem ja valdades rohkem, kuid pärast viimast haldusreformi on osa linnu omandanud väga suured mõõtmed ning nende haldusalasse kuulub nüüd rohkem erinevaid kõlvikuid. Näiteks on 79 omavalitsusüksusest metsasuse osatähtsuselt kaheksandal kohal Narva-Jõesuu linn, millest mets moodustab 63 protsenti. Samuti pindalas võitnud Paide, Haapsalu ning Pärnu linnas on metsa ligi pool linna kogupindalast.

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala veidi üle 45 300 ruutkilomeetri. Tartu pindala on haldureformi järel pisut üle 150 ruutkilomeetri.

Uuri lähemalt https://blog.stat.ee/2019/04/25/mis-maa-see-on-siin-pole-uhtki-mage/.