Marleen Viidul: miljon eurot toetusi kultuurile, kuidas seda jagada?

Marleen Viidul

FOTO: Kristjan Teedema

Tartus hakkab juunis kehtima uus kultuurivaldkonna toetuste kord, mille eesmärk on kultuurielu arengule hoogu juurde anda.

Kultuuriprojekte toetab Tartu aastas ligikaudu miljoni euroga, see suurusjärk püsib. Senise korra järgi pidi toetust sooviv kultuuriprojekt toimuma Tartus või olema Tartuga muul viisil seotud. Selline võrdlemisi liberaalne kultuuriprojektide rahastamise kord aitas kaasa valdkonna mitmekesisuse arengule ning tagas selle, et Tartus toimuvad traditsiooniliste üritustena nii Prima Vista kirjandusfestival (tänavune toetus 34 000 eurot) kui ka tänavakunstifestival Stencibility (tänavune toetus 9000 eurot).

Samas kurtsid kultuurikorraldajad, et süsteem ei loonud häid võimalusi arendustegevuseks. Lisaks on aastaid heidetud ette seda, et ka väiksemaid toetussummasid taotlevad projektid tuli esitada juba eelneva kalendriaasta suve lõpuks. Mitmete Tartule tähtsate ürituste puhul tekitas see olukorra, kus uus taotlus tuli esitada enne eelmise toimumist ja see pani korraldajad keerulisse olukorda nii programmi kui ka eelarve kavandamisel. Liiatigi jäi segaseks, kuidas kujuneb toetussumma.

Uus toetussüsteem eeldab, et suurprojektide korraldajad suudavadki pikemalt ette mõelda ning oma tegevust planeerida, mistõttu on taotluste esitamise tähtaeg eelneva kalendriaasta septembri alguses. Väikeprojektide korraldajale pakub uus kord rohkem paindlikkust, sest neile saab toetust taotleda kolm korda aastas. Väikeprojektide toetuse ülempiir on 5000 eurot ning suurprojektideks loetakse projekte, millele taotletakse 5001 eurot või rohkem. Ülempiiri pole sätestatud, kuid taotlusi hindav eksperdikomisjon hindab eelarve realistlikkust.

Selleks et Tartust saaks Euroopa kultuuripealinn ning saaksime sellest kogemusest linna arenguks maksimumi võtta, on tähtis, et siinsed kultuuriorganisatsioonid saaksid areneda.

Kultuurikorraldajad on teinud ka märkusi, et taotluste hindamine pole olnud piisavalt läbipaistev. Tuleva aasta eelarvesse esitatud taotlusi hindab esimest korda valdkonna ekspertidest koosnev komisjon, kes töötab selgete hindamiskriteeriumite alusel. Hindamiskomisjoni ekspertide leidmiseks tuleb konkurss, kuhu lisaks kultuurivaldkondade esindajatele oodatakse kandideerima ka turundus-, ettevõtlus- ja turismieksperte. Loodame, et nii saavad värske pilguga üle vaadatud kõik senised toetussummad, hindamine on õiglasem ning ka tulemus taotlejatele arusaadavam.

Linna vaates oli seni probleem, et projektina käsitleti nii aasta ringi programmi pakkuvat galeriid või väärtfilmikino, Tartu esindamist rahvusvahelisel konkursil kui kahepäevast festivali. Uue korra järgi on igale tegevusele oma toetusliik ning lisaks projektitoetusele saab taotleda ka programmitoetust, mis eeldab programmi vähemalt kümnel kuul aastas. Lisaks saab taotleda kolmeaastast tegevustoetust, mis eeldab, et kultuuriorganisatsioon on kirja pannud oma pikaajalised arenguplaanid ning valmis linnaga ühiseid sihte seadma.

2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideeriv Tartu soovib, et meie kultuurielu muutuks rahvusvahelisemaks. See ei tähenda tingimata, et programm peab Tartusse tooma rahvusvahelisi esinejaid. Mõnel juhul on hoopis olulisem, et oskaksime mõnda meie omanäolist kultuuritegevust väliskülalisele paremini tutvustada.

Selleks et toetada kultuuriorganisatsioonide arengut, on ühe toetusmeetmena loodud mobiilsusprojekti toetus, mis võimaldab toetust taotleda Tartu esindamiseks mõnel välisriigis toimuval valdkonna tippüritusel, kuid loob võimalused osaleda ka oma valdkonna võrgustike ettevõtmistel või kohtumistel.

Selleks et Tartust saaks Euroopa kultuuripealinn ning saaksime sellest kogemusest linna arenguks maksimumi võtta, on tähtis, et siinsed kultuuriorganisatsioonid saaksid areneda. Uue toetussüsteemi üks osa on investeeringute toetuse meede, mille toetuse suurus on 5000 – 10 000 eurot. Samade piirmääradega on kultuuriorganisatsioonide sisulise arengu toetamiseks loodud ka kultuuriorganisatsioonide arengutoetuse meede, mis võimaldab toetust taotleda asutuse suutlikkuse suurendamiseks, meeskonna koolitamiseks, uute süsteemide juurutamiseks jne.

Uus kultuurivaldkonna toetuste kord on mõeldud eeskätt kolmanda sektori kultuuriasutuste toetamiseks. Piiranguks on siiski see, et enamasti ei toetata sihtasutusi, mille asutajaks on riik või mõni muu riigi osalusega juriidiline isik. Projektide toetuse meede jääb avatuks kõigile huvilistele – ka äriühingutele. Füüsilised isikud saavad toetusi taotleda Tartu kultuurkapitali kaudu.

Uuele toetuste süsteemile üleminek eeldab tõhusat teavitustööd, Tartu kultuuriteenistus alustab peagi ka teabepäevi ja koolitusi, esimene infopäev on 10. mail.

Tagasi üles
Back