Ülekäte läinud koera aitab nõustaja

Käitumisterapeut Tiia Ariko esitles kolmekuist emast kääbussnautserit ja aastast isast krantsi, kel tema hinnangul psüühika eeskujulikus korras. Suur ja väike hullasid kui suurimad sõbrad. Foto: Sille Annuk

Üha rohkem satub Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikusse vastuvõtule koeri, kelle probleemid pole füüsilised, vaid vaimsed. Sestap hakkas kliinik pakkuma käitumisprobleemidega koerte omanikele nõuandeteenust.

Väikeloomakliiniku peaarsti Kristel Peetsalu sõnul sellist statistikat, mitu protsenti loomaarstile tulijaist tegelikult arsti ei vajagi, maaülikoolis tehtud pole. Kindlalt söandas ta aga väita, et keskmiselt vähemalt üks käitumismurega koera omanik päevas pöördub kliinikusse kindlasti.

«Mulle tundub, et mõnel omanikul on lihtsam uskuda, et kui näiteks tema arg koer kipub ründama, on põhjus meditsiiniline,» kõneles Peetsalu. «Üha populaarsemad on pisikesed sülekoerad, kes vajavad eeskätt kasvatuskonsultatsiooni.»

Alati küsitagu: miks?

Käitumisterapeudina teeb väikeloomakliiniku arstidega koostööd kümneaastase koertekoolitaja staažiga Tiia Ariko, kellel on küll diplom hoopis loomakasvatuse erialalt, kuid kes on end täiendanud mitmel koerte käitumise ja koolitamise kursusel Eestis ja välismaal.

Ariko hinnangul on üks koerte tavalisemaid käitumisprobleeme liigne sõltuvus peremehe tähelepanust. Kui looma on harjutatud, et teda võetakse kõikjale kaasa ning ta ei jää hetkekski üksi, võib ta käituda Ariko selgitusel pööraselt isegi siis, kui peremees söandab pöörata pilgu kellelegi teisele.

«Olen näinud isegi situatsiooni, kus koer omaniku tähelepanu köitmiseks teda hammustas,» sõnas Ariko. «See tuleneb just sellest, et koera pole õpetatud üksi olema. Peremees võib aga sattuda suurde segadusse, sest pole enda arvates ründeks põhjust andnud.»

Ariko tõi teiseks käitumishäire näiteks hiljuti tema kuulekustrenni toodud koer, kes tavatses iga päev oma saba taga ajada – tund aega ja kauem. See on ärevushäirete hulka kuuluv psüühikahäire, millest vabanemiseks on Ariko sõnutsi tarvis kombineerida ravimid ning hingeabi.

Ariko sõnul on hulganisti olukordi, kus koera võidakse kergekäeliselt hukka mõista või ta koguni hukata, sest pole otsitud vastust küsimusele, miks loom halvasti käitus.

«Kui näiteks laps läks koera kallistama ja koer teda hammustas, ei peaks esimese asjana mõtlema looma magamapanekule, vaid võiks uurida, ehk on koeral näiteks kõrvapõletik ja ta sai väga haiget,» soovitas Ariko.

Mured kassidega

Peaarst Kristel Peetsalu sedastas, et muu maailmaga võrreldes pööratakse Eestis veel kaunis vähe tähelepanu lemmikloomade psühholoogiale.

«Kindlasti oleks tarvis eraldi ka kassipsühholoogi, sest kasside käitumine on koerte omast keerukam, ent kasside käitumisprobleemid üha süvenevad,» rääkis Peetsalu.

Terapeudi soovitusi

• Igas kodus peavad olema reeglid, mille täitmist tuleb koeralt nõuda.

• Vältige koera füüsilist karistamist, sest igasugune vägivald põhjustab vägivalda.

• Kui probleemi pole, siis probleemi pole – ei maksa neid välja mõelda.

Allikas: Tiia Ariko