Peopaikades siin- ja sealpool Emajõge loodi alussambad meie üldlaulupidude traditsioonile

Viies üldlaulupidu toimus Tartus 1894. aastal. Nagu esimesel peol, lasti laulul kaikuda mäepealsel Peterburi (Narva) uulitsa ja Puiestee tänava nurgal. Foto: Reinhold Sachker/rahvusarhiiv

Kui 1969. aastal tähistati 100 aasta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost, juhiti tähelepanu ka sellele, et kõigi meie esimeste üldlaulupidude toimumise kohad Tartus vääriksid maamärke. Tähistused osutaksid, et neis paigus laoti lauldes alus meie üldlaulupidude traditsioonile. Paraku on kolmest peoplatsist kaks siiani vääriliselt tähistamata.

Kõige esimene suure ühislaulmise peopaik Narva mäel, kunagises aadlike ja kaupmeeste Ressource’i klubi suveaias sai tähistatud 1969. aastal. Kakskümmend aastat hiljem, meie rahvusliku suursündmuse 120. aastapäevaks telliti skulptor Mati Karminilt uus esimese peopaiga tähistus. Kivisse raiutud meeste lauluväeline monument on austusavaldus laulule ja lauljatele.

Suurte juubelite vahemikus sai mullu Tartus oma skulptuuri viimaks ka Jannsen, esimese maarahva ühise laulupeo mõtte mõtleja, väljaütleja ning koos oma asutatud Vanemuise seltsiga selle teoks tegija. Pronksi valatuna istub ta mõtlikult Emajõe kaldal, oma elutöölinnas.