Erik Puura: IT-Tartu saab teoks rutem, kui oskame unistada

Erik Puura Foto: Margus Ansu

Sageli on räägitud, et ülikool ei peaks valama oma raha betooni, ent Emajõe äärde kerkiv Delta keskus on erand. Sellest saab kahtlemata üks Tartu maamärke, mis annab uue hingamise nii meie õppe- ja teadustööle kui ka kogu Tartu ettevõtluskeskkonnale.

Kui külastasime 2015. aastal koos Tartu ülikooli ja linnavalitsuse esindajatega Tartu kesklinnas tegutsevaid IT-ettevõtteid, kuulsime, et enamik neist sooviks oma töötajate arvu vähemalt kahekordistada – oleks ainult sobilike teadmiste ja oskustega inimesi. Toona käis jutt umbes 1500 töökohast ainuüksi kesklinnas.

Nende kohtumiste järel hakkas müstilise kiirusega teostuma mõte tuua just Tartu kesklinna ühise katuse alla Tartu ülikooli infotehnoloogia, matemaatika, robootika ja majandusteaduse üliõpilased ning teadlased, samuti ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning teadusmahukad ettevõtted ja inkubaatorid. Nii tekib seal sünergia, mis on Eestis täiesti ainulaadne.

Tulevikuoskustega spetsialistide õpetamiseks on meil juba praegu õppejõud ja õppekavad olemas. IT-erialade üliõpilaste arv kasvab iga aastaga ning õppe- ja teadustööd on hakanud kõige rohkem piirama Liivi tänava õppehoone ruumikitsikus.

Lammutasime majandusteaduskonna oma aja ära elanud Oeconomicumi hoone, Tartu linn andis ülikoolile selle kõrvalt tüki maad juurde ja saime euroliidu tõukefondidest ehituseks 15 miljonit eurot toetust. Nüüd haarabki linlaste pilke Emajõe-äärsele krundile kerkiv uus hoone, mille ehitaja annab ülikoolile üle veidi rohkem kui poole aasta pärast.

Delta kompleksi kuulub peale õppe- ja teadushoone ka ettevõtlusmaja, kus on pinda ligikaudu 5000 ruutmeetrit.

Ettevõtlusmajja soovis asuda tegutsema kolm korda rohkem ettevõtjaid, kui sinna mahub.

Seega oleks Tartu kesklinnas kohe ruumi tõenäoliselt veel ühele-kahele IT-ärikeskusele, mis mõjuks soodsalt nii Tartu kui ka muu Eesti ettevõtluskeskkonnale.

Aruande kohaselt on Eesti idufirmade ökosüsteemide tugevuse poolest küll säilitanud maailmas 13. koha, kuid Tartu on aasta jooksul langenud maailma linnade seas 182. kohalt 226ndale.

Võib täiesti kindel olla, et vajadus kõrgharitud IT- ja robootikaoskustega inimeste järele üha kasvab ega kao tulevikus kuhugi. Ühiskond vananeb ning igas eluvaldkonnas suureneb tehisintellekti, robootikalahenduste ja tööde automatiseerituse tähtsus.

See kõik on niivõrd kaalukas osa inimkonna tulevikust, et peame selleks valmistuma just praegu.

Olen kuulnud arvamusi, et võib juhtuda isegi nii, et paljud Delta keskusse õppima asuvad üliõpilased ei taha sealt lahkuda ka ööseks, sest saavad töötada heas seltskonnas ning huvitavate projektide kallal. Neile on väga tähtis keskkond, kus toimuvad ühisüritused ning koostöö ettevõtjate ja mentoritega.

Selle kõige käigus saavad nad luua sõprus- ja ettevõtlussidemeid, mis võivad suunata kogu nende elu. Ettevõtjad astuvad aga Deltas juba varakult kontakti tulevaste töötajatega, saavad osaleda ülikooli õppekavade arenduses ning kaasata meie teaduspotentsiaali oma ettevõtte arenguks ja töötajate enesetäiendamiseks.

Delta õppehoone esimesele korrusele oleme kavandanud avatud suhtlemisala kõigile ettevõtjatele – ka neile, kes ise selles hoones ei tegutse. Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ning akadeemiliste üksuste koostöös saavad üliõpilastest ja teadlastest koosnevad meeskonnad aidata lahendada ettevõtjate ees seisvaid ülesandeid ja probleeme.

Olen kindel, et Delta keskus on soodne pinnas ka uute ettevõtete sünniks, eriti põhjusel, et Tartus on selleks ideaalne akadeemiline taust.

Tõsi, me oleme veidi eemal suurtest transpordisõlmedest ja meie ühendus muu maailmaga pole kiita. Seda enam tuleb ülikoolil koos Tartu linnaga luua keskkond, kus sünnib üha rohkem selliseid ettevõtteid, kes tahavad siia tegutsema jääda.

Eelinkubatsioon ei saa enam tähendada üksnes seda, et loome küll uusi ettevõtteid, kuid need suunduvad õige pea laia maailma, sest seal on suurem turg, paremad transpordiühendused, rohkem tööjõudu ja läheduses teised suurettevõtted. Mida atraktiivsem on piirkond, kus ettevõtted saavad ja tahavad üleilmselt tegutseda, seda suurema panuse anname kogu linna arengusse.

Just sellele viitab ka vastne StartupBlinki 2019 aruanne, milles vaadeldakse idufirmasid saja riigi tuhandes linnas. Aruande kohaselt on Eesti idufirmade ökosüsteemide tugevuse poolest küll säilitanud maailmas 13. koha, kuid Tartu on aasta jooksul langenud maailma linnade seas 182. kohalt 226ndale.

Aruandes rõhutatakse: aeg hakkab Eesti jaoks otsa saama, sest pelgalt IT-riigi kuvandiga ilma ettevõtluse ökosüsteeme tugevdamata kaugele ei jõua ja elukalliduse kasvu tõttu siinne odavam tööjõud enam ei ahvatle. Eesti tulevik sõltub selliste uute idufirmade loomisest, mis on sama suure mõjuga nagu Transfer­Wise, Bolt ja Pipedrive, ning sellest, kas need ettevõtted jäävad tegutsema ka Eestisse või mitte.

Seega oleks Tartu kesklinnas kohe ruumi tõenäoliselt veel ühele-kahele IT-ärikeskusele, mis mõjuks soodsalt nii Tartu kui ka muu Eesti ettevõtluskeskkonnale.

Julgen kahtlustada, et vajadus rajada Tartusse – näiteks linna ja erainvestorite toel – veel üks IT-keskus võib tekkida kiiremini, kui me arvame. Siis ei peaks ka Tartu lennuliiklust enam kunstlikult toetama, sest ükski lennufirma ei jäta kasutamata turgu, kus on olemas nõudlus.

Tartusse asub tegutsema järjest rohkem ettevõtjaid, kel on vaja reisida. Siinsed üliõpilased (sh välisüliõpilased) liiguvad üha rohkem ja ka meie teadlased töötavad rahvusvaheliselt. Samuti loob selline arenev keskkond soodsa pinnase sTARTUp Day sarnaste järgmiste rahvusvaheliste suurürituste tekkeks.

Delta keskuses avaneb hea võimalus teha senisest tihedamat koostööd ka üldhariduskoolidega, et aidata kaasa õmblusteta haridussüsteemi arengule ning teha õpilastele hüpe gümnaasiumist ülikooli võimalikult lihtsaks ja ligitõmbavaks.

Praegu toimib koostöö koolidega peamiselt ülikooli teaduskooli ja kõige andekamate õpilaste vahel. Samuti loome ülikoolis üha uusi vaba juurdepääsuga e-kursusi ehk MOOCe.

Senistest on menukaimad näiteks «Programmeerimisest maalähedaselt», «Programmeerimise alused», «Infopädevus», «Elektroonikast puust ja punaseks» ning «Robootikast puust ja punaseks». Delta keskuse avamise järel avarduvad ka täiskasvanute täiendusõppe võimalused.

IT-valdkonna jõulise edendamise käigus ei tohi me aga jätta vaeslapse rolli loodusteadusi, mis vajavad ju samuti väga palju andekaid noori. Arendamegi praegu Tartu ülikoolis õppekavu sihiga, et edaspidi saaksid üliõpilased minna IT-õppest lihtsasti edasi teistele tehnika- ja loodusteaduste erialadele ning vastupidi.

Ja lõpetuseks: kui Delta keskus täitub loodetavasti juba 2020. aasta kevadsemestril teadlaste ja üliõpilastega, saavad meie ökoloogid kolida lõpuks ometi rendipindadelt päris oma koju J. Liivi 2. Eks vähenda seegi samm ülikooli ressursside voolamist betooni ja annab uue tõuke rohelise bioloogia arengule.