/nginx/o/2019/04/23/11971892t1h8c6b.jpg)
Hoolimata viimaste aastate murrangust jalgteede ja rattateede arengus oleme olukorras, kus viieteistkümne aastaga on ratturite osakaal linnaliikluses kasvanud vaid kaheksale protsendile, autokasutus on samal ajal kerkinud 30 protsendilt 46 protsendile.
Pealkirjas sõnastatud küsimusele saab vastata, et ühest küljest nagu on. Praegu, kevade algul on rattahoidlad rattaid täis, linnapilt on paari-kolme sooja päevaga täiesti muutunud, rahvast on tänavatel palju, rattureid iga pool nii linna rajatud uutel teedel kui ka linnast väljas.
Palju äärekive on alla lastud, äärmiselt tähtsad on nii jalakäijatele kui ka ratturitele linna piiridelt algavad uued või korda tehtud jalg- ja rattateed Jõgeva maanteelt Vabadussillani, Ilmatsalu tänavast Jakobi tänavani, unustamata Kassitoome radu. Lisaks palju vaieldud Pargi tänav. Ja Ülenurmest ning Ränilinnast raudteeäärsed ühendused Riia tänava viaduktini. Jalakäijate kiir Annelinnas. Laiemaks ehitatud Kaarsild. Kõnniteed Anne kanali ja Kalda tee ääres. Uus ühendustee Võidu sillalt turuhooneni – ei peagi trepist turnima.
Märgilisena on juba alanud või algamas Vanemuise tänava ja Ülikooli tänava ümberehitus, ka rattatee rajamine Näituse tänavalt Waldorfi gümnaasiumi juurde.
Aga teisest küljest nagu ikka ei ole ka. Meil on jalakäijaile ja rattureile keerulisi ristmikke, olgu näiteks Jakobi mäe all, Fortuuna-Pikk-Pärna, Pargi-Aida-Kalevi. Katkevad ja katkised teed Zeppelinist Teguri tänava poole, Tähe tänavalt Aardla tänava kaudu Ringteeni. Või katkev jõeäärne promenaad turu tagant Ropka poole. Annelinna ja ERMi vahel polegi mõistlikku ühendusteed. Kroonuaia ja Emajõe tänava ristmiku ületamine on jalakäijale ja ratturile paras kunst. Täielik segadus on avaturu väravas. See loetelu võiks pikalt jätkuda.
Suuremad rattamagistraalid mitmes suunas on ehitatud välisrahastuse toel. Need on kindlasti juba mõjutanud ja mõjutavad edaspidigi tugevalt liikumisviisi valikuid. Üksikud, varem tõsiseid logistika ja turvalisuse probleeme põhjustanud teelõigud on paindlikult n-ö kohaliku rahaga korda tehtud. Selge, et linna ei ehitata ühe aastaga, aga linna arengudokumentidega võetud pikaajaline ülesanne jalgsi- ja rattasõidu eelisarendamiseks kehtib ega ole unustatud.
Arendus- ja ehitustegevus algab siiski strateegiliste eesmärkide seadmisest ja selle alusel koostatavast planeeringust. Linnal on olnud mitmeid selle valdkonnaga seonduvaid arengudokumente, kuid seni terviklik rattateede arendamise strateegiline tegevuskava ja konkreetselt selle alusel koostatud planeering on puudu.
OÜ HeiVäl abiga on linn valmis saanud Tartu jalgrattaliikluse strateegilise tegevuskava aastaiks 2019–2040 ja see avalikustatakse Tartu energia- ja kliimakava koosseisus.
Objektiivsuse huvides on vaja nimetada, et hoolimata viimaste aastate murrangust jalgteede ja rattateede arengus oleme olukorras, kus viieteistkümne aastaga on ratturite osakaal linnaliikluses kasvanud vaid kaheksale protsendile, autokasutus on samal ajal kerkinud 30 protsendilt 46 protsendile. Samas on järsult kahanenud jalgsi liikumise osakaal: oli 45 protsenti, on 21 protsenti. Võib öelda, et autokasutuse populaarsus kasvab aastas protsendi võrra, aga jalgsi liikumine väheneb poolteist protsenti.
See on väga halb tulemus. Nendes suundumustes polegi otseselt tegu kohaliku omavalitsuse käitumisega liikuvuse suunamisel. Pigem on sellise tulemuse kaasa toonud elujärje paranemisega kaasnev autostumine, aga ka majandusbuumi ajal alanud ja nüüd jõudsalt jätkuv valglinnastumine. Samas näitab viidatud analüüs, et rahulolu jalgrattavaldkonnaga on viimasel kümnendil kasvanud. Siiski on rahulolu määr võrreldes teiste liiklusvaldkondadega viimases kolmandikus.
On selge, et kui Tartu soovib olla jalakäiguks ja rattasõiduks mugav linn, tuleb need suundumused muuta vastupidiseks. Mida linn siis plaanib?
Võib öelda, et autokasutuse populaarsus kasvab aastas protsendi võrra, aga jalgsi liikumine väheneb poolteist protsenti. See on väga halb tulemus.
Juba nimetatud arengukavas on linnal võetud silmapaistev siht. On sõnastatud eesmärk, et jalgratas on aasta ringi eelistatuim liiklusvahend ja jalgsi käimine on eelistatuim liikumisviis – tartlased teevad oma käigud peamiselt jalgrattaga või jalgsi. Eesmärk on ratturite osakaalu suurendada protsendi võrra aastas ja autode kasutamist samavõrd vähendada. Arengustrateegia ajahorisondiks 2040 peaks olema ratturite osakaal liikluses kasvanud 26 protsendile ja autoliikluse osa vähenenud 26 protsendile.
Loomulikult muutub tänavapilt tuntavalt juba lähiajal tänu rattaringlusele, millega lisandub liiklusesse sadu rattureid ja mis omakorda seab uusi nõudeid rattateede arengule. Jalakäija ja rattur seatakse arengukava järgi esikohale tänavate planeerimisel ja projekteerimisel, liikluse korraldamisel selgitatakse esmalt välja jala ja jalgratastel liikujate huvid.
Arengukava eesmärke silmas pidades on linn koostöös Eesti selle valdkonna tipptegijatega HEAT-projekti raames alustanud jalgratta- ja jalgteede skeemi koostamist. See planeering peab looma eeldused, et jalgsikäik ja rattasõit tagaks ohutu, kiire, lihtsa, lühima, katkematu ja mugava võimaluse igapäevasteks uksest ukseni liikumiseks, ka terviseliikumiseks linnas ja linna lähialadel.
Jalgsikäigu soodustamiseks planeeritakse ülelinnaline ja linna lähialasid haarav jalgteede põhi- ja jaotusvõrk, terviserajad ning matkarajad maapiirkonnas. Selleks tuleb arvestada erinevate sihtrühmade – töölkäijad, üliõpilased ja õpilased, vanemad lastega, vaba aja veetjad, poeskäijad, kultuuriasutuste külastajad – vajaduste eripäradega.
Jalakäija ja rattur seatakse arengukava järgi esikohale tänavate planeerimisel ja projekteerimisel, liikluse korraldamisel selgitatakse esmalt välja jala ja jalgratastel liikujate huvid.
Väga tähtis on säilitada, leida ja luua lihtsamaid ja lühemaid otseteid: raudteeülekäigukohad, sillad, tunnelid, ühesuunalistel tänavatel kahesuunalise rattaliikluse lubamine, jalgteede säilitamine ja arendamine ka eramaal. Südalinn on jalgteede ja rattateede sihtpunkt.
Bussipeatustest peab pääsema ohutult kooli, ka jala või rattaga kooliminek peab olema mugav ja ohutu. Koolide juurde on vaja turvalisi varikatusega rattaparklaid. Aga need peavad olema ka poodide, turgude, bussijaama ja raudteejaama juures, muudeski käidavates kohtades.
Linnakodanikuna küsiksin, et ilusad arvud ja üllad põhimõtted pika aja peale, kuid mis minu argipäevas muutub? Kuidas ma teada saan, mis minu kodukohas korda tehakse, kuidas sellest teada saan ja kuidas kaasa rääkida võin?
Selleks kutsub linn tartlasi ja linnaümbruse elanikke jagama jalakäija ja ratturina mõtteid linna kodulehel avatud ideekaardil. Ettepanekuid saab seal esitada 19. maini. Ise saab joonistada, kuhu oleks vaja uusi teid või teelõike. Seal saab ka märkida, kus juba olemasolevatel teedel on probleeme. Ideid saab esitada anonüümselt.
Iga konkreetne idee linnavalitsuselt küll vahetult tagasisidet ei saa, aga neid kasutame Tartu uue üldplaneeringu koostamisel.
Praegu on alanud kõige magusam jalutamisaeg ning argipäeva ja puhkepäeva rattasõiduaeg. Selle paari-kolme nädala jooksul tasuks ühtlasi oma liikumisi läbi mõelda tulevikuvõtmes, kuidas tee oleks ohutu, kiire, lihtne, lühim, katkematu ja mugav.
