Linn ei tea, mis sadamaraudtee koridorist saab

Tähe tänaval sadamaraudtee ristumiskoht – rongid siin enam ei käi, rööpad võetakse üles tulevaks aastaks. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linn ootab pikisilmi, millal Eesti Raudtee viimaks sadamaraudteena tuntud raudteeharu üles võtab, misjärel saaks maad hakata linnale taotlema. Samas ei ole selgust, mis vabaneva liikluskoridoriga peale hakatakse.

Eesti Raudtee teatel algab sadamaraudtee demonteerimine tänavu juunis ja tööd on plaanis lõpetada tulevaks kevadeks.

«Tegemist on linna keskkonnas asuva taristuga, mille ülesvõtmisel tuleb tagada nii sujuv linnaliiklus kui ka kodanike öörahu. See omakorda pikendab raudtee ülesvõtmist ning ülesõidukohtade korrastamist,» selgitas Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aetik.

Hangete väljakuulutamine jääb maikuusse.

Siseringtee

1923. aasta novembris valminud sadamaraudtee on ligi kolm kilomeetrit pikk raudteeharu, mis rajati Karlova linnaosas ja Ropka tööstusrajoonis asuvate linna jõeäärsete ettevõtete ja jõesadama teenindamiseks. Nüüd ettevõtted seda raudteed enam ei kasuta ning Eesti Raudtee otsustas sadamaraudtee üles võtta, viimane rong sõitis seal mullu suvel.

Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul on linna kehtivas üldplaneeringus see rööbasteest vabanev ala ette nähtud selleks, et rajada nii-öelda siseringi, mis algaks Turu tänavalt, kulgeks üle Tähe ja Võru tänava ning jõuaks Riia tänavat ületades Vaksali tänavale. See tähendab suure koormusega autoteed.

«Kui Näituse tänava raudteeülesõit saab eritasandilisena lahendatud, saame liikluse sealtkaudu kesklinnast mööda suunata ja see ei oleks vastu Toomemäge sõitmine,» ütles Laidre.

Küsimus sellest, kas teha automagistraal või kergliiklustee, väärib arutelu, nentis Indrek Ranniku.

Eelmisel kümnendil töötas linnavalitsus põhjalikult läbi Tartusse eritasandiliste raudteeülesõidukohtade rajamise teema, muu hulgas Näituse tänava tunneli ehitusplaani, millest taandumise üks põhjendusi kõlas, et linn ei taha soodustada transiitliikluse voo juhtimist Toomemäe poole.

Näituse tänava tunneli saatuse selgitamisel loodab linnavalitsus tuge Tartu raudteetaristu arengukava valmimisest, mille käigus peaks selguma raudtee ruumivajadus Tartus. Võib juhtuda, et moodsama tehnoloogia kasutamise korral ei ole tarvis senisel määral manööverdusteid ja Näituse ülesõidukoht jääb autojuhtide vaates kitsamaks. See aga tähendab omakorda, et vaja on lühemat tunnelit, mille ehitamine oleks odavam.

Raha paneb piirid

Teisalt märkis Laidre, et kuigi üldplaneeringus on sadamaraudtee asemel ette nähtud transpordikoridor, ei pea see tingimata tähendama autoteed. «See on kaasamise ja analüüsi koht, kas lasta peale kergliiklus või teha suurem tänav, linna investeeringuvõimel on ka piir peal,» sõnas ta.

Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul väärib arutelu küsimus, kas teha automagistraal või kergliiklustee. Tema eelistus oleks kergliiklustee, kui selles poleks üht aga – sadamaraudtee kohale rajatav niinimetatud linna sisering looks eeldused hakata Riia-Turu ristmikul autoliiklust piirama. Vähem autosid kesklinnas on ka püüdlusi väärt.