Eesti pikim sild tähistab 30. sünnipäeva

Tartu Sõpruse sild. Foto: Margus Ansu / Postimees

Täna 30 aastat tagasi avati pidulikult Tartu Sõpruse sild. Ehitus kestis 1977. kuni 1981. aastani. Oma 488,2 meetriga oli sild toona Eesti pikim ning kannab seda tiitlit ka praegu.

Maanteemuuseumi teatel on 1970. ja 1980. aastad Eesti sillaehitusloos vaadeldav kui tüüplahenduste ajajärk, mil nii Eestis kui suurtes liidulistes projekteerimisasutustes joonistati paberile terve hulk märkimisväärsete gabariitidega rajatisi. Osaliselt jõuti need ka valmis ehitada.

Eesti konteksti arvestades on ligikaudu poole kilomeetri pikkuse silla ehitamine jäänud siiski ühekordseks saavutuseks.

Uue silla ehitamisest hakati Tartus rääkima 1960. aastate lõpus seoses vajadusega ühendada rajatav elamurajoon - Annelinn - paremkalda linnaosadega. Silla projekteerimistöödega alustati 1970. aastate alguses. Sel ajal sai autoga Tartus Emajõge ületada üksnes Võidu silla kaudu.

Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääski sõnul oli uue silla projekteerimise ja ehitamise näol tegemist linna toonase juhtkonna kinnismõttega, mis suudeti oskuslikult vajalikes instantsides ära kaitsta.

«See sild on tähtis nii majanduslikult, kultuuriliselt kui poliitiliselt. Majanduslikult, sest aitab rutem sihtkohta jõuda. Kultuuriliselt, sest saame linnale suurepärase arhitektuuriansambli. Poliitiliselt, sest näitab partei ja valitsuse järjekindlust rahva heaolu tõstmisel,» rääkis 30 aastat tagasi uue silla avamisel toonane Tartu linna täitevkomitee esimees Nikolai Preiman.

Linnarahvas hakkaski uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehega ning rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks.

1977. aastal Leningradis valminud projekt oli tõeliselt suurejooneline. Töömahu ja ehitusmaksumuse poolest tegi uus sild silmad ette enamusele nõukogude perioodil Tartusse rajatud suurehitistele.

Pärast silla valmimist ei saanud seda siiski hästi kasutada. Kui Annelinna-poolses otsas oli silla peale- ja mahasõit talutavalt organiseeritud, siis Karlova poole jäävas otsas sumbus lai sild kitsastesse ühesuunalistesse tänavatesse.

Kitsad Karlova tänavad viisid linnaplaneerijad üsna varsti mõttele Karlova läbimurdest. Uus läbimurre pidi sillalt tuleva liiklusvoo juhtima läbi Karlova linnaosa ja tekitama nii otseühenduse Võru tänavaga. Alanud perestroika tõttu plaan takerdus ja paberile see jäigi.