Notar Aune Harujõe: mahajääv vara mõjutab sageli lähedaste omavahelisi suhteid
Lisa loole «Vana mehe kodu läks pärandusega võõrale»

Lapse käega joonistatud suur ja ilus varandus aprillikuu kalendrilehel.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui pärandaja vähegi hoolib, et tema lähedastel säiliksid head suhted, siis tuleb sellele mõelda juba eluajal ning testamendis paika panna täpsed ja üheselt mõistetavad korraldused.

Aune Harujõe, mida tähendab testamendis lause, mis ütleb, et isikul on õigus elada teisele isikule pärandatud majas kuni elupäevade lõpuni?

Aune Harujõe

FOTO: Erakogu

See tähendab testamentaarset annakut (varaline või mittevaraline hüve – toim), mis annab annakusaajale õiguse kasutada elamiseks pärandvara koosseisu kuuluval kinnistu paiknevat elamut kuni annakusaaja surmani.

Testamentides kasutatakse sellised korraldusi tavaliselt siis, kui tahetakse kindlustada mõne pärandajale lähedase isiku õigust eluruumile, kuid ei taheta anda sellele isikule omandit. Näiteks soovitakse jätta vara oma lastele, kuid tagada elamispinna kasutamise õigus elukaaslasele, kellega ühiseid lapsi ei ole.

Kas see õigus tähendab ainult eluruumide kasutamise õigust?

Ennekõike tuleks küsimustele otsida vastust testamendist.

Kui inimesele on määratud õigus kasutada elamiseks kogu elamut või kõiki kinnistul paiknevaid hooneid, siis see välistab elamu või hoonete kasutamise õiguse uue omaniku enda poolt ja seda kuni kasutusõiguse lõppemiseni ehk selle inimese surmani, keda nimetatakse annakusaajaks.

Kui testamendiga on määratud õigus kasutada üksnes kindlaksmääratud osa elamust, siis ülejäänud elamuosa võib kasutada kinnisasja omanik. Vaid elamu ühes osas elada tohtiv inimene võib kasutada ühiseks kasutamiseks mõeldud ruume, näiteks tualettruumi, esikut, samuti seadmeid, näiteks kütte- ja ventilatsiooniseadmed.

Kas kinnistu omanikul on õigus elamus paiknev mööbel, televiisor või köögitehnika ära viia väitega, et see on tema vara?

Elamuga seotud õigused ja kohustused laienevad tavapäraselt selle elamu olulistele osadele. Elamu olulise osana käsitletakse selle koostisosa, mida ei saa elamust eraldada, ilma et elamu või selle osa häviks või oluliselt muutuks. Ehitise olulisteks osadeks peetakse lisaks materjalidele, millest ehitis on ehitatud, ka asju, mis on vajalikud selleks, et ehitis täidaks etteantud funktsiooni: küttesõlmed, eluruumi kliima tagamiseks vajalikud seadmed ja muu.

Oluliste asjade mõiste on ajas muutunud ja sõltub ühiskonna heaolu tasemest. Käibearusaama kohaselt peetakse praegu juba oluliseks osaks ka elamusse sisseehitatud köögimööblit koos sellesse integreeritud tehnikaga või elamusse ehitatud garderoobe.

Kas televiisor või lahtine mööbel elamus peaks olema elamu juurde kuuluv ese, on vaieldav. Siinkohal tuleks testamenti tõlgendada viisil, mis võimaldaks saavutada seda, millele testamenditegija tegelik tahe oli suunatud. Enamasti võiks eeldada, et testamenditegija on elamu oluliste osadena silmas pidanud kõiki tavapäraseid koduse sisustuse elemente.

Kas omanik võib küsida ruumide kasutajalt üüri?

Tasuta kasutamise õigus tähendab seda, et kinnistu omanikul ei ole õigus küsida elamu kasutamise eest annakusaajalt tasu, näiteks üüri.

Elamu või selle osa kasutamisest tingitud kulud ja inimese poolt kasutatavate teenustega seotud kulud, tarbitud elekter, küte, internet ja muu, kuuluvad enamasti siiski tasumisele.

Kuidas pärast ühe elukaaslase surma teha kindlaks, milline vara kuulus ühele või milline teisele elukaaslasele?

Kui on tegemist registreeritud varaga, näiteks sõidukiga, siis eeldatakse, et vara kuulub sellele, kelle nimel on see vastavas registris kirjas.

Kui tegemist on sellise vallasvaraga, mis registrites ei kajastu, siis võib olla väga keeruline kindlaks teha, kas ese kuulub ühe või teise elukaaslase ainuomandisse või hoopiski elukaaslaste kaasomandisse. Abiks võivad siin olla vara omandamist tõendavad dokumendid: müügileping, arved, pangakontode väljavõtted ja muu. Kui osalised varaeseme kuuluvust kindlaks määrata ei suuda, tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.

Kuidas toimida, kui elamu kasutaja ja pärija vahel on tekkinud konflikt? Kas pärija võiks osta inimesele hoopis uued eluruumid?

Pooltel endil on sageli raske konflikte lahendada, kuna neil on keeruline toime tulla emotsionaalse komponendiga, ja seepärast võiks pöörduda notari kui neutraalse nõustaja poole.

Konfliktküsimused, mida testamendiga ei reguleeritud, on soovitatav lahendada testamendi alusel sõlmitava isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga, milles määratakse täpselt kindlaks elamu või selle osa kasutamise tingimused ning annakusaaja ja omaniku õigused ja kohustused.

Loomulikult võib annakusaaja teha omanikule ettepaneku, et omanik ostaks talle elamispinna, ning sel juhul oleks annakusaaja nõus kasutusõiguse enne tähtaega lõpetama. Nõuda seda omanikult aga ei saa.

Millele üldse pöörata tähelepanu testamendi tegemisel, kui soovitakse kellelegi anda õigus kasutada elamut kuni elupäevade lõpuni?

Väga oluline on, et pärandaja soov saaks üheselt mõistetavalt kirja pandud.

Mõelda tuleks: kas selline kasutusõigus peaks tingimata olema seotud annakusaaja elupäevadega või on isikul õigus kasutada elamut näiteks kümne aasta jooksul pärandi avanemisest. Ka tuleks mõelda, kas elamu jääb ainult annakusaaja kasutusse või peaks saama elamut kasutada ka omanik, kas kasutusõigus on tasuline või tasuta, kas annakusaaja peab tegema asja korrashoiuks vajalikke parendusi ja uuendusi või soovitakse annakusaaja sellistest kohustustest vabastada.

Kui elamu jääb annakusaaja ja omaniku ühiskasutusse, siis tuleks arusaamatuste vältimiseks kindlasti ära näidata, millised ruumid jäävad annakusaaja ainukasutusse ja millised ruumid peaksid jääma omaniku ja annakusaaja ühiskasutusse.

FOTO: Kristjan Teedema

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles