Galerii ja video: tuhanded noored teadushuvilised ummistasid Eesti Rahva Muuseumi

Täna ennelõunal Eesti Rahva Muuseumisse õpilaste teadusfestivalile kogunenud õpilaste hordid lubavad arvata, et Eesti teaduse tagala on kindel. Teisiti see ei saakski olla, kui festivali raames toimuval õpilaste teadustööde riiklikul konkursil on muu hulgas uuritud transkriptsioonifaktori TCF4 rakusisest lokalisatsiooni Huntingtoni tõves või püütud selgust saada, kuidas sõltub inimese juuksekarva diameeter kasutatud juuksehooldustoodete dimetikooni sisaldusest.

Teadustööde konkursile esitati kokku 180 tööd. Žürii valis neist välja 100 paremat, lisaks 23 algkooli teadusprojekti, mida autorid veel hommegi teadusstendide juures kõigile huvilistele tutvustavad. Nagu tõdes viiendat korda tööde hindamise žüriisse kuuluv Üllar Rammul, suudavad noored oma teemade valikul jätkuvalt üllatada ning ahhaa-elamuse saab ta igal aastal. Küll nentis ta, et domineerivad loodusteaduslikud tööd, humanitaaria-alaste teadustööde hulk kipub olema tagasihoidlikum.

Rammuliga nõustus ka Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klassi õpilane Anita Tamm, kes uuris Postimehe teemaderingi 1918., 1928. ja 1938. aasta veebruaris. « Noored ja teadus saavad hästi läbi, aga eriti hästi saavad läbi noored ja loodusteadused,» ütles Tamm. «Tehnoloogia on meie tulevik, kuid oluline on pöörata tähelepanu ka ajaloole ja humanitaarainetele.»

Et noored ja teadus pole teineteist välistavad kategooriad, kinnitasid ka Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilane Andreas Simson ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumi abiturient Katariina Kurina. «Kui vaadata siin ringi, kui palju on suurepäraseid töid ja kui palju noori seda festivali külastab, siis võib öelda küll, et teadus on noorte seas väga populaarne,» ütles Kurina.

Õpilaste teadusfestivali üritused jätkuvad homme. Kell 10-13 saab tutvuda stendide juures noorte uurimistöödega, toimuvad loengud ja saab osaleda erinevates õpitubades. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kell 14.15 Jakob Hurda saalis.