:format(webp)/nginx/o/2019/04/14/11950076t1h3a1e.jpg)
Haridusselts Vabadus Õppida on esitanud haridusministeeriumile taotluse saada tegevusluba põhikooli I ja II kooliastmes ehk esimesest kuuenda klassini tegutseva Tartu Demokraatliku Võlukooli avamiseks järgmisest õppeaastast. Erakooli asukohaks saab esialgu Annemõisa 2.
Koos taotlusega on esitatud kooli arengukava, õppekava, finantsplaan ja muud dokumendid.
Kooli loojad on aktiivsed lapsevanemad, kes on moodustanud mittetulundusühingu ja soovivad rajada oma lastele uut eriilmelist kooli, ütles Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave. Kooli loojad on Raave sõnul haridusosakonnaga viimastel kuudel tihedasti suhelnud ja plaane põhjalikult selgitanud.
Sõna «demokraatlik» kooli nimes viitab Ameerikas juba pool sajandit rakendatud ja muudeski maades levinud demokraatlikule haridusfilosoofiale, mille puhul õpetajad koos kooli teiste liikmete ja ka õpilastega otsustavad, mida nad koolilt tahavad, ja ka selle üle, keda nad õpetajaks soovivad. Kooli nimetus on laste ja nende vanemate ühine valik.
Lapse sõna loeb
Kooli üks asutajaid ja üks kahest töötajast Ketlin Reis ütles, et see ongi suurim erinevus muudest koolidest, et lastel on suur otsustusõigus ja nad on kaasatud kõigisse protsessidesse. Teine õpetaja on Katrin Saage, kes ühes Helin Hagaga on Eestis demokraatlikku koolimudelit aastaid tutvustanud. «Sellise kooli loomine on mu unistus olnud juba enne oma laste sündi,» ütles Saage.
Demokraatlikes koolides ei ole vanuse põhjal klasse, esimene kooliaste on üks «klass» ja teine kooliaste teine «klass». Õpilastel on võimalik õppida endast vanematelt ja endast noorematelt. «Õpilased saavad jooksvalt kaasa rääkida, kes on õpetajad, ning ei pruugi nii jääda, et just meie oleme,» lausus Reis. Mis siis saab, kui kirjatehnika asemel valivad lapsed rahvastepalli?
«Peame katsetama, kui palju me Eestis saame enesejuhitud õpet rakendada, aga kogemused teistes koolides, näiteks 1968. aastal Ameerikas loodud Sudbury Valley koolis näitavad, et õpilased suudavad juba alates neljandast eluaastast õpiotsuseid vastu võtta ja vilistlased on edukad, seda on uuritud,» rääkis Saage.
Õpilased saavad jooksvalt kaasa rääkida, kes on õpetajad, ning ei pruugi nii jääda, et just meie oleme, lausus Ketlin Reis.
50 õpilast
«Ei pea olema tingimata eesti keele või matemaatikatund, õppimine käib eluliste tegevuste kaudu. Näiteks legorobotit ehitades saab õppida matemaatikat ja füüsikat ning õpitakse mõistma juhendeid – ained põimuvad ühes tegevuses,» lisas Reis.
«Oleme arvamusel, et koolivõrgu mitmekesisus ja vanematele võimaluste pakkumine eri maailmavaadete, õppemeetodite ja -vormidega kooli näol on Tartu linnas oluline,» märkis Raave. «Kooli planeeritav õpilaste arv kuni 50 last ei oma linna koolivõrgus küll väga suurt mõju, kuid muudaks Tartu koolivõrgu veelgi mitmekesisemaks.»
Loojad näevad kooli rajamisel peamist riski selles, kas need, kes soovivad kooliga liituda, on päriselt selle haridusfilosoofiast aru saanud.
Õpilaste nimekirjad veel lukus ei ole, lisa saab küsida aadressil vabadusoppida@gmail.com.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)