/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/12/11943755t1h05d3.jpg)
Eesti Panga muuseumis avatakse täna näitus kodurahadest. Teiste rahatähtede seas saab seal näha ka Tartus 19. sajandil kasutusel olnud nahk- ja liivaraha.
Eesti Panga rahanäitusel näeb ka Tartu nahk- ja liivaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/12/11943756t1h576b.jpg)
Kodurahadeks nimetatakse kohaliku tähtsusega väärtmärke. Sellist raha on kasutatud näiteks linna, ettevõtte või mõisa piires tehingute tegemiseks ja nende hõlbustamiseks. Koduraha võetakse sageli käibele siis, kui on puudus ametliku vahetusraha järele, näiteks sõja ajal või pärast sõda.
Kui tänapäeva raha valmistatakse puuvillast, siis on Eestis olnud ka aegu, mil tehti raha nahast. 19. sajandi alguses otsustasid peaaegu kõik Eesti linnad kasutusele võtta koduraha, et korrastada ja tugevdada linna rahanduslikku seisu. Pärast sõda oli ametlikke maksevahendeid vähe. Nii andis ka Tartu linnavalitsus 1812. aastal välja nahast 25- ja 50- kopikalise ja ning rublase rahatähe. Nendest on teadaolevalt säilinud ainult 50-kopikaline raha ovaalsel valgel nahal.
19. sajandil kasutati Tartus ka nii-öelda liivaraha. Linna tellimisel tehtavate tööde eest maksti ehitajatele nimelt papitükkides, millel seisis kiri «1 Fuder Sand», tõlkes 1 koorem liiva. Selle koduraha näitamisel andis Tartu linn ehitajatele koorma liiva, mille nad hiljem kas maha müüsid või kasutusele võtsid.
12. aprillil avatakse Eesti Panga muuseumis näitus «Eesti 19. ja 20. sajandi paberkodurahad», kus esitletakse nii 19. sajandil Tartu linnavalitsuse välja antud 50-kopikalist nahkraha kui ka liivaraha, millega linn tasus ehitajatele tööde eest.
Näitusel on väljas kokku üle saja 19. ja 20. sajandi alguses välja antud haruldase koduraha Tõnu Karu, Ago Kõrva ja viie Eesti muuseumi (Eesti Rahva Muuseum, Tartu linnamuuseum, Hiiumaa muuseum, Eesti ajaloomuuseum ja Eesti Panga muuseum) kogudest.