/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2019/04/09/11937549t1hee08.jpg)
Suure osa supilinlaste rõõmuks ja Supilinna seltsi meelehärmiks on Tartu linnavalitsus jõudnud seisukohale, et parkivatest autodest koormatud Supilinnas ei ole õige laiendada tasulise parkimise ala.
Supilinna ei laiene kahjuks või rõõmuks tasulise parkimise ala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Postimees kirjutas supilinlaste parkimismurest sügisel, siis selgitas Supilinna seltsi juht Kristiina Praakli, et vahetult tasulise parkimise ala piiri taga on tänavad umbes, pole ruumi kohalikele ega mahu toimetama prügiautod. Siis näis sobilik lahendus olevat, et tasulise parkimise ala piiriks võiks saada Marja tänav.
Sellest peale on linnaga arvamusi vahetatud, viimati saatis Supilinna selts asjakohase kirja linnavalitsusele märtsi alguses, kuid nagu Praakli nentis, ei ole sellele vastust tulnud.
Ootamatu sõnum
Vahepeal on Supilinna parkimisest räägitud ka volikogu majanduskomisjonis, kuid nagu Tartu abilinnapea Raimond Tamm nüüd kokku võttis, oleks Supilinnas tasuline parkimine mõistlik üksnes siis, kui linnaosa elanikud seda ise soovivad. Et parkimiskoormus on kandunud Supilinna, pole vaidlusküsimus.
«Aga kui suurem osa elanikke ütleb, et nemad ei poolda, ei ole meil mõtet minna sekkuma,» lausus Tamm. «Tegime küsitluse, üle poole oli selle vastu. Pakkusime ka piiratud parkimisajaga lahenduse, kuid see ei sobinud ei seltsile ega elanikele.»
Praaklile tuli linnavalitsuse selline seisukoht ootamatult, selts on endiselt seda meelt, et tasulise parkimise ala võiks laiendada vähemalt Marja tänavani, aga võib-olla ka kogu Supilinnale ehk spordipargini välja.
Supilinnas tasulise parkimise sisseseadmine on mõistlik üksnes siis, kui linnaosa elanikud seda ise soovivad, ütles Raimond Tamm.
Praakli lisas, et asi pole ainult parkimises, vaid suuresti ka selles, et teepeenardel vastu plankusid parkivad autod ei jäta jalakäijatele, ratturitele ega ratastoolis inimestele muud võimalust kui liigelda sõiduteel autodega läbisegi, see aga pole turvaline.
Märtsikuises kirjas osutab selts, et Supilinnas on kõnnitee rajatud üksnes Tähtvere, Herne ja Emajõe tänavale. Sellele seltsib veel tõdemus, et tänavad on ka muidu viletsad.
«Kui suvel lisandub veel bussiliiklus, siis ei kujuta ette, mis saab,» sõnas Praakli. Parkimismääruse eelnõu läheb igal juhul järgmisse volikokku, sest lahendada on vaja ka muid küsimusi ja seda määrust saab menetleda koos eelarvega, praegusel juhul lisaeelarvega. Tamme sõnul on vaja kaotada näiteks anomaalia, et ülikooli raamatukogu eeskeset tasulise parkimise ala on mõned tasuta parkimise kohad.
Hübriidide soodustus kaob
Tõsiselt on arutusel ka hübriidsõidukite parkimise maksuvabastuse kaotamine.
«Tartu on Eesti ainus linn, kus ka hübriidsõidukid saavad tasuta parkida,» lausus Tamm. «Arvestades, kui palju autotööstus on edasi arenenud ja mida tänapäeval tähendab hübriidauto, siis selline ettepanek meil juba on. Hübriidauto on keskkonnasäästlik võrreldes diisel- või bensiiniautoga, aga kindlasti on elektriauto keskkonnasäästlikum.»
Hübriidautode tasuta parkimise lõpetamisel jääb üleminekuaeg, aga veel on arutamisel, kui pikk.