Tänavakunstifestival ärgitab taas linnalõuendeid pakkuma

Enne ja nüüd. Eelmisel aastal lõi kunstnik Kärt Einasto Tähe 21 otsaseinale sürrealistlikke figuure kujutava uue seinamaalingu, kattes nii kohvitassi ja väljaheitehunniku sobimatu koosluse.

FOTO: Kristjan Teedema, Raimu Hanson

Tänavu juunis kümnendat korda Tartus toimuva tänavakunstifestivali Stencibility korraldajad otsivad juba praegu seinapindu, mida kunstnikud võiks suve hakul oma teostega kaunistada või hoopis inetust väljanägemisest päästa.

Eelmisel aastal sai festivali käigus uue ilme Karlovas omaaegse Kasekese restorani kõrval asuva Tähe 21 puumaja sein, mida varem oli katnud joonistus kreemikoogiga kohvitassist ning sellele hiljem lisatud väljaheitehunniku kujutis.

«Linnavalitsus pöördus meie poole ja andis teada, et seal on suur segadus – hoone otsasein ei näe enam sobilik välja,» meenutas festivali programmi kureerija Kadri Lind.

Mullusel festivalil kattiski kunstnik Kärt Einasto vänge joonistuse uue, sürrealistlikke figuure kujutava seinamaalinguga. «Selle ettevõtmise taga oli tõepoolest soov teha üks nukker koht taas ilusamaks. Suur ja korralik töö tõesti päästab seina,» nentis Lind.

Pakkuda võib igaüks

Nüüdki ootavad festivali eestvedajad ettepanekuid seinte kohta, millele võiks värske kunstiga uue hingamise anda. Oma seina on teretulnud välja pakkuma igaüks.

Mõnest võimalikust tänavalõuendist on korraldajatel juba majaomanikega juttu olnud. Nii näiteks loodab tänavakunstnike abiga oma rikutud seina korda saada üks Vallikraavi tänaval asuv kortermaja. «Meie Toomemäe-poolne tagasein on magus koht neile, kes lihtsalt sodida armastavad,» rääkis maja ühistu esimees Britt Rosenberg. Tema sõnul katavad praegu kollast seina erksavärvilised ja mitmeid kordi üle soditud poliitikateemalised roppused ning kirjavigadega tsitaadid.

Niisiis panime pead kokku ja otsustasime uurida, kas kunstnikel oleks võimalik siia midagi ilusat teha, rääkis ühistu esimees Britt Rosenberg.

Ühtlasi tõdes Rosenberg, et lisaks seinale on sodijoonistustega rikutud ka hoone veerennid ja lumekaitsmed. «Viimase aasta jooksul on asi eriti hulluks läinud,» lisas ta.

Inetu grafitiga rikutud seinu on ühistutel võimalik korda teha ka kindlustusfirmade abiga, ent see nõuab majaomanikelt ka parasjagu kopsakat kulu omavastutuse katmiseks. Rosenbergi sõnul on nende maja puhul selline lahendus komplitseeritud, sest vandaalid kipuvad varjulist seina ikka ja jälle üle sodima, mis tähendab, et ühistu peaks taastamistöödeks tihti raha välja käima. Sellest pole majarahvas mõistagi huvitatud.

Festival kui võimalus

«Niisiis panime pead kokku ja otsustasime uurida, kas kunstnikel oleks võimalik siia midagi ilusat teha,» rääkis Rosenberg.

Kõnealuses Vallikraavi tänava majas elav Andreas Velling avaldas lootust, et tagaseina kunstiobjektiks muutmine hoiab sodijad võõrast varast eemal. «Kui neil on austust festivali autorite ja tänavakunsti vastu, siis saamegi kauni seina. Kui ei ole, siis praegusest inetumaks on seda raske teha,» arvas ta.

Stencibility programmijuht Kadri Lind märkis, et kunstifestivali korraldajad ei saa küll tagada, et festivali ajal tehtud teost samuti üle ei sodita, ent ta viitas varasemale kogemusele, mille kohaselt jäävad enamasti sel moel loodud pildid sodijatest puutumata.

Ettepanekud kunstiteost ootavate seinte kohta on oodatud veebiaadressile stencibility.ee, kus asub alarubriik «Paku seina». Eelmisel aastal sai festival samasugusele üleskutsele enam kui 60 vastust.

Uudise autor on Tartu ülikooli ajakirjandustudeng.

Tagasi üles