Paadunud liiklushuligaan jäi ilma autost, lubadest ja vabadusestki

Politseinik kiirust mõõtmas. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Läinud laupäeval pidas politsei Tartumaal kinni 52-aastase autot juhtinud mehe, kes oli tarvitanud alkoholi. Esmaspäeval määras kohus talle karistuseks seitse päeva šokivangistust, lisaks võeti mehelt kuueks kuuks juhtimisõigus ning konfiskeeriti ka tema sõiduauto.

6. aprilli keskpäeval märkas politseipatrull Tartumaal Elva vallas liikumas kahtlase sõidustiiliga Audit. Patrull peatas Elva teel liikunud sõiduki ning juhi kontrollimisel ilmnes, et roolikeeraja oli alkoholi tarvitanud. Politseinikud kõrvaldasid 52-aastase mehe juhtimiselt ning toimetasid ta otsejoones arestimajja kohut ootama.

Lõuna prefektuuri politseikapten Anita Peiponen kinnitas, et nädalavahetusel joobnuna juhtimiselt tabatud mees on liiklusalaste rikkumistega politsei huviorbiiti sattunud ka varem. Paraku ei ole senised karistused täitnud oma eesmärki, mistõttu otsustati mehele taotleda nii vangistust kui ka sõiduki konfiskeerimist.

«Politsei jätkab tööd selle nimel, et liiklemine meie teedel muutuks turvalisemaks ja kui selleks on vaja rakendada karmimaid meetmeid, siis seda ka teeme,» ütles Peiponen ja tõi näiteks, et ainuüksi Tartumaal on tänavu konfiskeeritud juba 11 roolijoodiku sõiduvahend.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Jüri Vissaku sõnul konfiskeeribki kohus prokuratuuri taotlusel korduvatelt roolijoodikutelt reeglina nende auto ja lisakaristusena võtab ära ka juhtimisõiguse.

«Vastavalt kehtivale seadusele peavad kõik korduvalt joobeseisundis autot juhtinud inimesed vähemalt mingi aja reaalselt vangis viibima. See hoiab ohtliku harjumusega liiklusrikkujad tänavatelt eemal ja annab neile aega oma valikute ning elu üle järele mõelda – loodetavasti otsustab vähemalt mõnigi neist oma alkoholiprobleemiga tegelema hakata,» ütles prokurör.

Eile Tartu kohtumajas liiklusrikkuja üle peetud istungil karistati meest korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest kokkuleppemenetluses üheksa kuu pikkuse vangistusega, millest koheselt kuulub ärakandmisele seitse päeva. Mehele mõistetud karistuse ülejäänud osa ei pöö­rata täitmisele, kui ta ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena võeti mehelt pooleks aastaks ära juhtimisõigus ning konfiskeeriti ka tema sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahend.

«Seda meest on kohus varem küll joobes juhtimise eest karistanud, kuid tema varasem käitumine ei andnud põhjust teda kauemaks vangi saata. Kohus võttis karistuse mõistmisel arvesse tema süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. Kui ta aga katseajal uue kuriteo toime paneb, siis võib kohus ta juba pikemaks ajaks reaalselt vangi saata,» lisas Vissak.

Ilmade soojenedes kasvab liikluses nende juhtide hulk, kes joobnuna autorooli istuvad või uljalt kiirust ületavad. «Liiklusrikkumisega vahele jäädes tuuakse kõiksuguseid vabandusi oma tegudele ning kahetsetakse juhtunut. Ometi ei vabanda purjuspäi rooli istumist, liiklusohu põhjustamist ning võetud riske ükski selgitus. Oleme omavahel ühiskonnas kokku leppinud kindlad liiklusreeglid, kuidas ohtu vähendada ning need on ühtmoodi täitmiseks kõigile,» toonitas Peiponen.