Karin Jaanson: võimulepe tekitab kimbatust ja lubab ka väikest rõõmu

Karin Jaanson Foto: Margus Ansu

Detailivaese uue koalitsioonilepingu tartlastele olulisemad peatükid on seotud kohaliku elu ja regionaalpoliitika, transpordi ja taristu ning haridus- ja teaduspoliitikaga.

Kui Tartu Postimees palus mul kirjutada oma arvamus sellest, mida tartlastel ja ülikoolilinnal Tartul uuest koalitsioonilepingust on loota, olin kimbatuses. Ühelt poolt on mul alati raske öelda ei, kui abi palutakse. Teisalt olin imestunud, et olukorras, kus president on valitsuse moodustamise ettepaneku teinud Kaja Kallasele, on kolm erakonda Jüri Ratase eestvedamisel juba heaks kiitnud koalitsioonileppe ning ministriportfellidki ära jaganud.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa valitsusliidu aluspõhimõtete sissejuhatuses on kohe välja toodud, et otsuste langetamisel lähtutakse Eesti ees seisvatest väljakutsetest ning meie riigi ning rahva vajadustest, koormamata koalitsioonilepingut üleliigsete detailide ja retoorikaga.

Kuid nii mõneski kohas tahaks just rohkem selgust ehk detaile teada. On ju tegemist, juhul kui president ikka teeb Jüri Ratasele ettepaneku valitsus moodustada, ühe tähtsaima dokumendiga, mis meie kõigi elu järgmise nelja aasta jooksul suunab.

Ebaühtlase arengu tagajärjed on viinud selleni, et Eesti inimesed koonduvad pealinna regiooni.

Tartu jaoks on kõige olulisemad peatükid seotud kohaliku elu ja regionaalpoliitika, transpordi ja taristu ning haridus- ja teaduspoliitikaga.

Eesti üks suuremaid murekohti peaks olema väga suur erinevus pealinna regiooni ja ülejäänud Eesti arengus. Kui Harjumaa SKT inimese kohta juba ületab Euroopa Liidu keskmise (1,1 korda), siis ülejäänud Eestis jääb see alla 50 protsendi. Lõuna-Eesti on tänu Tartule veidi paremas seisus.*

Ebaühtlase arengu tagajärjed on viinud selleni, et Eesti inimesed koonduvad pealinna regiooni. Statistikaameti andmeil sündis 1996. aastal 32 protsenti lastest Tallinnas ja Harjumaal, 2006. aastal 46 protsenti ja 2016. aastal 50 protsenti.

Uus loodav võimuliit lubab, et tagatakse maakoolide, lasteaedade, arstiabi, operatiivse päästeenistuse ja politsei, kiire internetiühenduse ja teiste avalike teenuste ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.

Lisaks lubatakse kohalikke omavalitsusi motiveerida ettevõtlust toetama ja veel üht-teist. Kui need sammud pidurdavad Lõuna-Eesti maakondade rahvaarvu vähenemist või suisa pööravad pealinna suunas liikumise vastupidiseks, on Tartul loota, et tema peamine kasvuläte ei kuiva ära.

Ise arvan, et sellest ei piisa. Eesti on praegu liiga tsentraliseeritud riik ja riigireformi sisuks peab olema detsentraliseerimine, sealhulgas kohalike omavalitsuste tulubaasi märkimisväärne suurendamine. Tundub, et arusaam, et Eesti riigi tasakaalustatud arenguks on vaja põhimõttelisi muudatusi, on olemas. See paistab läbi soovist analüüsida erinevaid võimalusi, sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme jms.

Regionaalpoliitikat toetab tugevasti transpordi- ja taristupoliitika. Tartlased võivad rõõmustada lubaduse üle arendada mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast Paldiski, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rohuküla, Koidula ja Valga poole ning otsida koostöös Lätiga võimalusi avada kiire rongiühendus Tallinn-Tartu-Riia. Mõneti üldsõnalised need lubadused on, aga suund on õige. Tartlastel tuleb kiiresti uue valitsuse ministrite nööbist kinni haarata ja võimalikult kiiret teostamist nõuda.

Ülikoolilinnale on kindlasti hea uudis teaduse rahastamise ja õppejõudude palga kasvu lubadus. Toetab see nii tipptasemel teadust ja kõrgharidust kui ka suurendab linna tulusid.

Samavõrd tähtis või isegi tähtsam on Tartule ja kogu Lõuna-Eestile lennuühendus maailmaga. Sel alal on lubadused hägusamad. Lubatakse, et peetakse oluliseks kvaliteetset ja mugavat rahvusvahelist lennuühendust Eestiga. Kas siinkohal mõeldakse lisaks Tallinna lennujaamale Tartu ühendusi? Hädavajalik oleks ju tihendada lennuliiklust Helsingiga. Praegune väga varajane lend Tartust ja südaöine lend sobib väga hästi ärireisijatele, kuid ei sobi mujalt Tartusse tulla soovijatele ja turistidele.

Selles osas ei kõla lootustandvalt lubadus jätkata olemasolevate regionaalsete lennuväljade tegevust. Eespool esitatud murekohta aitaks kindlasti leevendada lubadus arendada Tartu lennujaama, et toetada Lõuna-Eesti ettevõtluse, sealjuures turismi kiiret arengut. Usun, et Tartut motiveeriks see kõvasti.

Ja muidugi ei ole ka vähetähtis, et seatakse eesmärgiks põhimaanteede, Tallinna-Tartu neljarealiseks väljaehitamine.

Ülikoolilinnale on kindlasti hea uudis teaduse rahastamise ja õppejõudude palga kasvu lubadus. Toetab see nii tipptasemel teadust ja kõrgharidust kui ka suurendab linna tulusid.

Hoolikalt koalitsioonilepet lugedes leiab veel punkte, mille üle tartlased võiksid rõõmustada. Näiteks omavalitsuste toetamine jalgrattastrateegiate loomisel ja elluviimisel.

Leppe üldsõnalisus ja detailide vähesus ei võimalda hinnata, kas ja millise hinnaga õnn eestimaalaste õule tuleb. Aga seda tahaks ka väga teada.