/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/12/01/859682t1h05af.jpg)
Tartu linnal pole valmis kavasid linlaste evakueerimiseks ei sõjaolukorras ega muudes kriisiolukordades, tunnistasid linna kriisikomisjoni liikmed.
Tartul pole kavasid elanike evakueerimiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna kodulehele postitatud küsimusele, kas Tartul on evakueerimisplaan sõjaolukorraks, vastas kriisikomisjoni koordineerija Madis Oona, et sellist plaani koostatud ei ole ega ole ka teada, et keegi tahaks Eestiga kaklema tulla.
Teemat laiemalt kommenteerides ütles Oona, et selliseid plaane pole koostatud ka muudeks võimalikeks kriisiolukordadeks, olgu need seotud tööstusõnnetuste või ohtlike veostega. Tema sõnul on ohtlikke ettevõtteid, kas või rohkelt ammoniaaki tarvitavaid, väheks jäänud ja ka kaubajaam on kolinud ära Koidulasse, kuid kriisid on ikkagi võimalikud.
«Me oleme seda mitmel puhul arutanud,» ütles Tartu kriisikomisjoni aseesimees abilinnapea Raimond Tamm. «Sellised evakueerimisplaanid, kust kuhu ja kes peaks korraldama, sünnivad kriisikomisjoni töö käigus, kui häire on antud. Iga olukord on erinev ja sündmuspaik võib olla erinev.»
Mullu kevadel läks Raja külas kraavi Poola gaasiveok, mille tagajärjel tuli evakueerida elanikud 400 meetri raadiuses. Seesama veok sõitis ka läbi Tartu linna. Kui õnnetus juhtunuks näiteks Sõpruse puiestee ja Anne tänava ristil, oleks sama raadiusega ohualas olnud umbes 30 suurt kortermaja, kolm kooli ja lasteaed.
Saksamaa näide
Saksamaal saja tuhande elanikuga Koblenzis seisab just sel nädalavahetusel ees umbes 45 000 elaniku evakueerimine, sest jõest avastati Teise maailmasõja aegne ligemale 1,8-tonnine lennukipomm. Ka Eesti maapõu on rikas lõhkekehade poolest.
Kui Tartus peaks tekkima vajadus pooled elanikud välja viia, kuhu siis viidaks? «Nii palju, kui mina tean, on iga inimese oma valik, kuhu ta läheb,» ütles Oona. «Esimese valikuna ilmselt sugulase või tuttava juurde. Kellel kuhugi minna ei ole, nendele tuleb hakata pinda otsima.»
Tamm lisas, et ohu korral koguneks kohe kriisikomisjon.
«Kõik sõltub, kui suure mõjualaga on ohuallikas,» lausus Tamm. «Kui on ohtliku aine leke või pomm, võivad ohualad olla erinevad. Üldprintsiip on aga, et ühiskondlikesse hoonetesse, nagu koolid ja võimlad, on kõige lihtsam evakueerida.»
Varjendeid pole
Kuigi nõukogude ajal on Tartusse rajatud varjendeid, ei osanud Oona öelda, kellele need kuuluvad ja kas neisse sisse saab: «Pigem on need kinni müüritud või lukku pandud.»
«Ühtki korralikku suuremat varjendit küll ei ole,» sõnas Tamm. «Varjendi teemale ei ole ma kunagi mõelnud, see pole ka kriisikomisjonis ega õppustel kunagi üles kerkinud.»