Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/08/11935366t1hcb4e.jpg)
Herta Elviste ja Lembit Eelmäe poeg Andrus Eelmäe on nõnda nagu tema ema ja isa samuti näitleja. Kuid kaugeltki mitte nii kuulus. Kuidas on elada ja teatris tegutseda armastatud ja hinnatud vanemate varjus, kirjutab ta äsja ilmunud raamatus «Igavene poisike».
«Olla andekate ja kuulsate vanemate laps pole alati mulle just kasuks tulnud,» märgib Andrus Eelmäe (pildil) raamatu sissejuhatuses. «Nende edukus oli aastaid mõõdupuuks, millega mind võrreldi, nende tuntus lisas kõigile mu tegudele värvi. Siiski on suur õnn olla näinud lähedalt nii suuri lavageeniusi, nagu olid mu vanemad. Need inimesed, suured kunstnikud, kelle pärast tuldi teatrisse, kelle osatäitmistest räägiti pikka aega hiljemgi, olid minule lihtsalt ema ja isa.»