Ligi 30 000 elanikuga Annelinn on Tartu suurim linnajagu, Väike-Anne kanali ääres oleks inimestel tore jalutada ja aega veeta, aga siin on vaid võsa ja prügi võsa all, iseloomustas aastakümneid kasutuseta seisnud Väike-Anne kanali äärset ala annelinlane Hannes Kärsna.
Väike-Anne kanali elavdamine võtab veel aasta jagu aega
«Annelinlasena tahan, et linnavalitsus vaataks seda tühjana seisvat kohta suurelt, siin võiks ju olla paadisadam, mille juures oleksid istumiskohad, see meeldiks kõigile,» ütles ta. «Nii elaks jõgi ja Tartu ning Annelinn muutuks toredamaks kohaks.»
Kaks aastat tagasi valmiski linnavalitsuse tellimusel Väike-Anne kanali ümbruse ja Emajõe vahelise puhkeala kujundusprojekt, mis nägi Eedeni taha kanali äärde ette paadisadamat. Samuti tehti vee-alused uuringud ning töötati välja lahendused kanali ja seda Emajõega ühendava kraavi puhastamiseks. Töödeks kulus 21 450 eurot, milles lõviosa tuli rahvusvahelisest programmist.
Paadisadamat, mille rajamisest oli huvitatud Hannes Kärsnaga seotud MTÜ Emajõe Arenduskeskus ja veel paar mittetulundusühingut, ei tule aga nii pea. «Sadama rajamise eeldus on ühenduskraavi süvendamine, mis jäi raha taha,» selgitas Tartu linnavalitsuse inseneriteenistuse juhataja-linnainsener Mati Raamat. «Linn ei jõua seda tööd praegu teha, sest järg on uue lodjakoja käes. Paadisadama projekt jääb sahtlis investeerijat ootama.»